Vajalik:
Kruustangid
Laetud aku
Trell millele mahub otsa padrunisaba koos 19 padruniga
Voltmeeter
Juhtmed
Parema tulemuse annaks kui oleks ka ampermeeter ja saaks järgi ühendada suurt ( 500-800W)tarbijat.
Edasi on juba delo tehniki.
Generaatori testimine
Generaatori testimine
-
aArdi Soovik
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 839
- Liitunud: 16 Mär 2002 00:20
- Asukoht: Raplamaa
- Autod: LADAd ca 60tk+1
- Kontakt:
Generaatori testimine
Müüa küttepuid,osutan veoteenust 3t kandevõimega kalluriga.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
Osutan palgisaagimisteenust mobiilse lintsaekaatriga.
-
logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Oktoobrilapsed keerutasid seda genekat trelliga küll nii- ja naapidi (reevers - wow 
), aga voltmeetri seier ei kavatsenudki liikuda.
Järsku üks tähekese juhtfiguuridest tuli kavalale mõttele: "Peaks vist voltmeetri sealt teisest toast geneka juurde tooma, muidu hõigu ning päri tolle selli käest, kes seierit jälgib ja niimoodi täpset vastust ikka ei tea! Uks kah vahepealt suletud."
Mõeldud - tehtud.
Delo tehniki!
Samal ajal sõid röövlid jälle võileibu....
), aga voltmeetri seier ei kavatsenudki liikuda. Järsku üks tähekese juhtfiguuridest tuli kavalale mõttele: "Peaks vist voltmeetri sealt teisest toast geneka juurde tooma, muidu hõigu ning päri tolle selli käest, kes seierit jälgib ja niimoodi täpset vastust ikka ei tea! Uks kah vahepealt suletud."
Mõeldud - tehtud.
Delo tehniki!
Samal ajal sõid röövlid jälle võileibu....
-
logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Voltmeeter ei hakanud ka nüüd tööle ja lõunaleibadeta jäänud oktoobrilapsed olid päris nõutud.
Järsku koputas keegi garaazi uksele
See oli lillat sonimütsi kandev vana partisan ja hilisem KGB ohvitser Vassili Delovoi, kes läbi padriku hiilides vorstilaariga saabus ning varjas nüüd pruunikaid rubla kahekümne kopikalisi rõngaid püssikuulidest puretud triibulise halli buhvaika hõlmade vahel.
Peale kehakinnitust võttis ta püksitaskust paki Ljubitelskie paberosse ja tubakavinguses garaazis oli kuulda kiidusõnu Siberisse saadetud kulak Juhani ja tema pere salajase vorstilao kohta.
Peale kiidukõnesse tekkinud pausi hakkasid oktoobrilapsed vanale kommunistile kurtma, et ei saa kuidagi generaatorit tööle.
Vasja vaatas neid paberosside kirbest vingust uimaseks muutunud kollaka pilguga, silitas käsivartel auklikke veene ja lausus kuldsed sõnad:
"Teie, noored, olete harjunud, et teile kõik siia kätte tuuakse."
Kiikas seejärel laisa kaelapöördega maas vedelevaid vorstinahku ning jätkas:
"Meil omal ajal Dneprogressi ehitusel olid asjalood teised."
Märkas siis kuurinurgas ühele magavale oktoobrilapsele kahe silma vahele kinnijäänud akut ja kõrvadest tolknevaid juhtmepuntraid ning selgitas edasi:
"Vaadake, lapsed:
Kommunismi võite ehitada entusiasmist ja endale ette kujutada, et olete seejuures mittemillestki õnnelikud. Elektrit aga mittemillestki toota ei ole võimalik. Vannun seda ehitusel varingu all hukkunud truu seltsimehe Grigori Bessmertnõi linttraktori tiguvõlli vunkratta needipeade nimel!"
"Et generaatorist voolu kätte saada, peate ka oskama juhtmeid ühendada ja mis peamine - seda eelnevalt ergutama, ise talle voolu andma. Vot nii!"
Buhvaikataskus helises päevinäinud Riia Telefonivabrikust varastatud mobiil.
"Delo tehniki", olid seepeale Vassili Delovoi viimased sõnad enne, kui uks tema järel kinni prantsatas ja ta Rajoonikomiteesse uut Sotsialistliku Töö Kangelase autasu vastu võtma tormas.
Järsku koputas keegi garaazi uksele
See oli lillat sonimütsi kandev vana partisan ja hilisem KGB ohvitser Vassili Delovoi, kes läbi padriku hiilides vorstilaariga saabus ning varjas nüüd pruunikaid rubla kahekümne kopikalisi rõngaid püssikuulidest puretud triibulise halli buhvaika hõlmade vahel.
Peale kehakinnitust võttis ta püksitaskust paki Ljubitelskie paberosse ja tubakavinguses garaazis oli kuulda kiidusõnu Siberisse saadetud kulak Juhani ja tema pere salajase vorstilao kohta.
Peale kiidukõnesse tekkinud pausi hakkasid oktoobrilapsed vanale kommunistile kurtma, et ei saa kuidagi generaatorit tööle.
Vasja vaatas neid paberosside kirbest vingust uimaseks muutunud kollaka pilguga, silitas käsivartel auklikke veene ja lausus kuldsed sõnad:
"Teie, noored, olete harjunud, et teile kõik siia kätte tuuakse."
Kiikas seejärel laisa kaelapöördega maas vedelevaid vorstinahku ning jätkas:
"Meil omal ajal Dneprogressi ehitusel olid asjalood teised."
Märkas siis kuurinurgas ühele magavale oktoobrilapsele kahe silma vahele kinnijäänud akut ja kõrvadest tolknevaid juhtmepuntraid ning selgitas edasi:
"Vaadake, lapsed:
Kommunismi võite ehitada entusiasmist ja endale ette kujutada, et olete seejuures mittemillestki õnnelikud. Elektrit aga mittemillestki toota ei ole võimalik. Vannun seda ehitusel varingu all hukkunud truu seltsimehe Grigori Bessmertnõi linttraktori tiguvõlli vunkratta needipeade nimel!"
"Et generaatorist voolu kätte saada, peate ka oskama juhtmeid ühendada ja mis peamine - seda eelnevalt ergutama, ise talle voolu andma. Vot nii!"
Buhvaikataskus helises päevinäinud Riia Telefonivabrikust varastatud mobiil.
"Delo tehniki", olid seepeale Vassili Delovoi viimased sõnad enne, kui uks tema järel kinni prantsatas ja ta Rajoonikomiteesse uut Sotsialistliku Töö Kangelase autasu vastu võtma tormas.
Kõige lihtam moodus oleks tulede pirinid ära vahetada!Algselt postitas: markus_m
Mul on laadimispinge tarbijatega kuskil 12,9, mitte üle 13, aku tühjaks saamisega pole kordagi probleemi olnud, kui siis ainult see, et tuled võiksid eredamad olla, aga see on ju liiga madal... milles probleem võiks olla?
[Muudetud: 23-1-2008 markus_m]
-
cCozmonauT
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 644
- Liitunud: 20 Okt 2003 21:14
- Asukoht: Saku/Haapsalu
- Autod: BMW V8, Pontiac V8
- Kontakt:
mis kasu sellest saab ? tuled jäävad ikka tuhmiks ju.Algselt postitas: MuKi14Kõige lihtam moodus oleks tulede pirinid ära vahetada!Algselt postitas: markus_m
Mul on laadimispinge tarbijatega kuskil 12,9, mitte üle 13, aku tühjaks saamisega pole kordagi probleemi olnud, kui siis ainult see, et tuled võiksid eredamad olla, aga see on ju liiga madal... milles probleem võiks olla?
[Muudetud: 23-1-2008 markus_m]
[Muudetud: 25-1-2008 CozmonauT]
-
logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
"Aga...?"- jäid oktoobrilapsed talle kokutades järele vahtima.
Tõstis siis kõige agaram nurgas uinunud kaaslase näolt aku, mis oli endast jätnud nahale ruudulise põhjajäljendi ja asetas selle kruustangide kõrvale lauale.
Kaks selli hakkasid agaralt näole jäänud ruudumustrit musta-valgekirjuks värvima, et saaks kabeturniiriga alustada. Ülejäänud seltskond asus vikerkaarevärvilist juhtmepundart lahti harutama, kui väljast kõlas lask...., siis teine, seejärel juba valang. Oli alanud lahing. Töö jäi pooleli ja oktoobrilapsed pugesid kabuhirmus laua alla peitu kattes kõrvad pühast hiiest raiutud tammeparkettpõrandalt leitud õliste kaltsudega.
Kära vaibus, uks murti maha ja täiskuuvalgel sisenes hoonesse suurem seltskond metsavendi, kes lohistas enda järel söödakärusse pakitud haavatud kaaslast. Kõige pikem neist, kohalik rahvuslane Kuuno, oli oma karvamütsi alt turritavate kõrvade vahele torkanud kaks säästumarketi sini-must-valget lippu ja riivas ühega neist laes üksiku traadi otsas tolknevat hägust valgust andvat pirni, mida oktoobrilapsed hellitavalt iljitshi lambikeseks kutsusid.
"Kuradi lammas!" kostus seepeale malbe näoga endise külavoliniku poja, ülejooksnud Magnoriino suust. Kuuno eemaldus seltskonnast, istus striitreisseritest mahajäänud sierra tagaistmele ja puhkes solvangu peale nutma.
"Sa loikam tead ka millega hakkama said?"
"Ainus valgustäpp siin hüti laes ja seda kah ei oska sa hoida!"
"Korista oma antennid pealaelt! Kas me selleks võitlesime, et ainult lippe lehvitada, tainapea?" - Magnoriino oli küll malbe näo, aga väga äkilise ütlemisega Itaalias sündinud pägalik jupats, kes kandis hokikeppidekujuliseks pügatud põskhabet. Hokikepid lõid vilgast tantsu ajades taga litrina näivat suud, kui ta ärritus ja tatti igasse ilmakaarde pritsides vandus.
"Ja mida teie, tatikari siin laua all teete? Mähh? Genekat katsetate?"
"Just nii, seltsimees...." - kaugemale oktoobrilapsed ei jõudnud. Nad tiriti ükshaaval laua alt välja ja kogu täheke rivistati garaazi nelinurga kujuliselt ülesse.
Nüüd hakkas metsavendadel kiire, sest haavatasaanud Jürkal oli püss omaenese reide lahti läinud ja paar haavlit pidid kiiremas korras taas ilmavalgust nägema.
"Meil on rohkem valgust tarvis!", hüüdis rühma vanim, kunstseemendajast dressides kõhetu tõpratohter Kilgu taat. "Muidu peame Jürkal jala amputeerima ja ta hakkab samamoodi karkudel ringi kõplama nagu see KGB närakast jalutu polkovnik Skorohodov, kelle äsja loojakarja saatsime!"
Tegutseda tuli kiiresti. Värskelt Väimela Sovhoostehnikumi lõpetanud kulak Juhani ainus Siberist pääsenud poeg, Isolnäpits, hakkas kiiresti seletama:
"Vaadake, oktoobrilapsejuntsud. Generaatori kinnitame kruustangide vahele, et ta laualt plehku ei paneks. Võtke nüüd üksteisel sõbralikult kätest kinni ja sina, tähekese komandör, Gennadi Duporõlõi, astu minu kõrvale ning haara juhtmetest."
"See on ju kõige tavalisem ziguli genekas, mark G-221. Selle küljest ei tule otsida mitte tiblakeelset sitaharki meenutavat sh-tähega märgitud klemmi, vaid ergutusmähisesse juhime akult plussvoolu pistikusse, mida tähistab number 67. Nii, valma?"
"Alati valmis!", kõlas üksmeelselt oktoobrilaste suust.
"Vait, kommunärud!", ägestus vahepeal pisarad lipukestega pühkinud ja mõlkis kaheksatolliste valuvelgedega sierra lisavarustusega põgusalt tutvunud Kuuno.
"Nii", jätkas Isolnäpits.
"Geneka korpus peab massi kah saama, muidu ei tule meil midagi välja", ja keeraski seepeale paar jämedamat kärbeste poolt täissitutud kaablit ümber kruustangide ja aku miinusklemmi.
Isolnäpits leidis generaatorilt ilma erilise vaevata ka numbri 30. Seda kombinatsiooni tundis ta imehästi, sest täpselt niipalju oli tal olnud tarvis eelmisel reedel puhkuda kustu küünlaid oma sünnipäevatordilt.
30-ga tähistatud klemmi ümber keerutas ta eriti paksu puntra vikerkaarevärvilisi juhtmeid ja oktoobrilaste trummipulga jämeduse kaabli teise otsa palus tähekese komandöril Gennadil endale keele alla panna.
Rivi viimases otsas olevale Andrei Urodovil kästi põsk suruda tugevalt vastu aku miinusklemmi ja kuulata, kuidas teised laulavad.
Kõik oktoobrilapsed hoidsid üksteisel sõbralikult kätest kinni ja laulsid rõõmsal häälel "suur Lenin, sa olid üllas - nii hoolitsev tark ja hea..." samal ajal, kui Isolnäpits trellile täistuurid peale keeras.
Oktoobrilaste silmad lõid särama, laul vakatas ja nad kõik jäid lollakate nägudega vahtima, kuidas rinnas olevail noorukese Volodja Uljanovi pildiga viisnurkadel kõik tahud helendama lõid. Pilt oli võimas.
Isolnäpits ei lasknud end sellest kõigest häirida, tal polnud enam ringivahtimiseks aega, sest temast sõltus nüüd Jürka reie saatus.
Valgust sai piisavalt ja umbes poole tunni pärast pudenesidki Kilgu taadi universaalriista - ninakarvade eemaldamiseks kaasasolevate pintsettide vahelt kõrinal põrandale kakskümmend üks pardihaavlit.
"Atshkoo", meenus Magnoriinole ammu kuskil lokaalis kuuldud sõna.
Kilgu taat tupsutas taskust võetud bensiinise lapiga otsaesiselt higi, lausudes seepeale:"Kuradi Brüssel on jälle hinda tõstnud!" ning seadis end minekule.
"Delo tehniki", lausus ukselävelt üle õla söestunud kujusid vahtides Jürka, kes viimasena tagasi metsa punkri poole loivas.
[Muudetud: 25-1-2008 logman]
Tõstis siis kõige agaram nurgas uinunud kaaslase näolt aku, mis oli endast jätnud nahale ruudulise põhjajäljendi ja asetas selle kruustangide kõrvale lauale.
Kaks selli hakkasid agaralt näole jäänud ruudumustrit musta-valgekirjuks värvima, et saaks kabeturniiriga alustada. Ülejäänud seltskond asus vikerkaarevärvilist juhtmepundart lahti harutama, kui väljast kõlas lask...., siis teine, seejärel juba valang. Oli alanud lahing. Töö jäi pooleli ja oktoobrilapsed pugesid kabuhirmus laua alla peitu kattes kõrvad pühast hiiest raiutud tammeparkettpõrandalt leitud õliste kaltsudega.
Kära vaibus, uks murti maha ja täiskuuvalgel sisenes hoonesse suurem seltskond metsavendi, kes lohistas enda järel söödakärusse pakitud haavatud kaaslast. Kõige pikem neist, kohalik rahvuslane Kuuno, oli oma karvamütsi alt turritavate kõrvade vahele torkanud kaks säästumarketi sini-must-valget lippu ja riivas ühega neist laes üksiku traadi otsas tolknevat hägust valgust andvat pirni, mida oktoobrilapsed hellitavalt iljitshi lambikeseks kutsusid.
"Kuradi lammas!" kostus seepeale malbe näoga endise külavoliniku poja, ülejooksnud Magnoriino suust. Kuuno eemaldus seltskonnast, istus striitreisseritest mahajäänud sierra tagaistmele ja puhkes solvangu peale nutma.
"Sa loikam tead ka millega hakkama said?"
"Ainus valgustäpp siin hüti laes ja seda kah ei oska sa hoida!"
"Korista oma antennid pealaelt! Kas me selleks võitlesime, et ainult lippe lehvitada, tainapea?" - Magnoriino oli küll malbe näo, aga väga äkilise ütlemisega Itaalias sündinud pägalik jupats, kes kandis hokikeppidekujuliseks pügatud põskhabet. Hokikepid lõid vilgast tantsu ajades taga litrina näivat suud, kui ta ärritus ja tatti igasse ilmakaarde pritsides vandus.
"Ja mida teie, tatikari siin laua all teete? Mähh? Genekat katsetate?"
"Just nii, seltsimees...." - kaugemale oktoobrilapsed ei jõudnud. Nad tiriti ükshaaval laua alt välja ja kogu täheke rivistati garaazi nelinurga kujuliselt ülesse.
Nüüd hakkas metsavendadel kiire, sest haavatasaanud Jürkal oli püss omaenese reide lahti läinud ja paar haavlit pidid kiiremas korras taas ilmavalgust nägema.
"Meil on rohkem valgust tarvis!", hüüdis rühma vanim, kunstseemendajast dressides kõhetu tõpratohter Kilgu taat. "Muidu peame Jürkal jala amputeerima ja ta hakkab samamoodi karkudel ringi kõplama nagu see KGB närakast jalutu polkovnik Skorohodov, kelle äsja loojakarja saatsime!"
Tegutseda tuli kiiresti. Värskelt Väimela Sovhoostehnikumi lõpetanud kulak Juhani ainus Siberist pääsenud poeg, Isolnäpits, hakkas kiiresti seletama:
"Vaadake, oktoobrilapsejuntsud. Generaatori kinnitame kruustangide vahele, et ta laualt plehku ei paneks. Võtke nüüd üksteisel sõbralikult kätest kinni ja sina, tähekese komandör, Gennadi Duporõlõi, astu minu kõrvale ning haara juhtmetest."
"See on ju kõige tavalisem ziguli genekas, mark G-221. Selle küljest ei tule otsida mitte tiblakeelset sitaharki meenutavat sh-tähega märgitud klemmi, vaid ergutusmähisesse juhime akult plussvoolu pistikusse, mida tähistab number 67. Nii, valma?"
"Alati valmis!", kõlas üksmeelselt oktoobrilaste suust.
"Vait, kommunärud!", ägestus vahepeal pisarad lipukestega pühkinud ja mõlkis kaheksatolliste valuvelgedega sierra lisavarustusega põgusalt tutvunud Kuuno.
"Nii", jätkas Isolnäpits.
"Geneka korpus peab massi kah saama, muidu ei tule meil midagi välja", ja keeraski seepeale paar jämedamat kärbeste poolt täissitutud kaablit ümber kruustangide ja aku miinusklemmi.
Isolnäpits leidis generaatorilt ilma erilise vaevata ka numbri 30. Seda kombinatsiooni tundis ta imehästi, sest täpselt niipalju oli tal olnud tarvis eelmisel reedel puhkuda kustu küünlaid oma sünnipäevatordilt.
30-ga tähistatud klemmi ümber keerutas ta eriti paksu puntra vikerkaarevärvilisi juhtmeid ja oktoobrilaste trummipulga jämeduse kaabli teise otsa palus tähekese komandöril Gennadil endale keele alla panna.
Rivi viimases otsas olevale Andrei Urodovil kästi põsk suruda tugevalt vastu aku miinusklemmi ja kuulata, kuidas teised laulavad.
Kõik oktoobrilapsed hoidsid üksteisel sõbralikult kätest kinni ja laulsid rõõmsal häälel "suur Lenin, sa olid üllas - nii hoolitsev tark ja hea..." samal ajal, kui Isolnäpits trellile täistuurid peale keeras.
Oktoobrilaste silmad lõid särama, laul vakatas ja nad kõik jäid lollakate nägudega vahtima, kuidas rinnas olevail noorukese Volodja Uljanovi pildiga viisnurkadel kõik tahud helendama lõid. Pilt oli võimas.
Isolnäpits ei lasknud end sellest kõigest häirida, tal polnud enam ringivahtimiseks aega, sest temast sõltus nüüd Jürka reie saatus.
Valgust sai piisavalt ja umbes poole tunni pärast pudenesidki Kilgu taadi universaalriista - ninakarvade eemaldamiseks kaasasolevate pintsettide vahelt kõrinal põrandale kakskümmend üks pardihaavlit.
"Atshkoo", meenus Magnoriinole ammu kuskil lokaalis kuuldud sõna.
Kilgu taat tupsutas taskust võetud bensiinise lapiga otsaesiselt higi, lausudes seepeale:"Kuradi Brüssel on jälle hinda tõstnud!" ning seadis end minekule.
"Delo tehniki", lausus ukselävelt üle õla söestunud kujusid vahtides Jürka, kes viimasena tagasi metsa punkri poole loivas.
[Muudetud: 25-1-2008 logman]
-
logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Alati mõtlen sellele, kui järjekordselt vaatevälja satuvad kroonus kirjutatud kirjad. Mul seal päris paras kroonika mustandina kokku soperdatud. Pea iga päeva kohta midagi.
Kohe lükkan asja edasi mõttega, et kui ükspäev pururikas olen, siis sebin kuskile pärapõrgusse väikse toakesega sauna ja vot seal saavad siis paljud asjad paberile pandud.
Ühesõnaga - kirjanikuhärraks olemine on asi, mis esialgu kuidagi ei õnnestu.
A see mula siin on rohkem prooviks, nö. stiiliplagiaat. Kes on Kivirähk'i lugenud, need tundsid kindlasti ära.
Tore, kui meeldis. Tõtake parem raamatukokku
.
Kohe lükkan asja edasi mõttega, et kui ükspäev pururikas olen, siis sebin kuskile pärapõrgusse väikse toakesega sauna ja vot seal saavad siis paljud asjad paberile pandud.
Ühesõnaga - kirjanikuhärraks olemine on asi, mis esialgu kuidagi ei õnnestu.
A see mula siin on rohkem prooviks, nö. stiiliplagiaat. Kes on Kivirähk'i lugenud, need tundsid kindlasti ära.
Tore, kui meeldis. Tõtake parem raamatukokku
.-
iIndy
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 659
- Liitunud: 07 Aug 2005 01:54
- Asukoht: Põhja-Tallinna linnaosa
- Autod: VAZ 21011 -`80 (projekt), Nissan Primera 2,0 TD
- Kontakt:
Oli minulgi kalendermärkmik, kuhu iga päeva kohta sai miskit kirja pandud seal päikesepaistelises Armeenias, linnakeses nimega Etshmiadzin...(Google kaardil on isegi tankide boksid veel alles ja kasarmud ja riviplats...) Olid ajad...Algselt postitas: logman
Alati mõtlen sellele, kui järjekordselt vaatevälja satuvad kroonus kirjutatud kirjad. Mul seal päris paras kroonika mustandina kokku soperdatud. Pea iga päeva kohta midagi.
Kahjuks pole märkmik säilinud...
Aga nii osav sõnaseadja ma küll pole...
Ja need nimed - jalutu Skorohodov,tähekese komandör Urodov, Duporõlõi...
[Muudetud: 31-1-2008 Indy]
-
logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 3998
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
No kisub teema vasakule, aga hää küll
Nimed? Nimed nagu muiste, mis neil viga?
Nimi ei riku meest.
Nalja sai nendega pea kaks aastakümmet tegasi, nalja saab praegu ja edaspidigi.
Skorohodov oli meil major.
Duporõlõi on tegelikult üks krokodillide liik vene keeles - nii ongi: duporõlõi krokodil. (noh kroonus kutsuti erilisi puupäid sedamoodi
).
Bessmertnõi - teadagi....
Meil oli eestlane - Tamm.
"Tamm, tõ gde?"
"Ja tut!"
"A, tõ tam? A ja dumal, tõ tut...."
jne.
Väike vigurifail kah FSB poolt avaldatud terroristide nimekirjast.
Nimed? Nimed nagu muiste, mis neil viga?
Nimi ei riku meest.
Nalja sai nendega pea kaks aastakümmet tegasi, nalja saab praegu ja edaspidigi.
Skorohodov oli meil major.
Duporõlõi on tegelikult üks krokodillide liik vene keeles - nii ongi: duporõlõi krokodil. (noh kroonus kutsuti erilisi puupäid sedamoodi
).Bessmertnõi - teadagi....
Meil oli eestlane - Tamm.
"Tamm, tõ gde?"
"Ja tut!"
"A, tõ tam? A ja dumal, tõ tut...."
jne.
Väike vigurifail kah FSB poolt avaldatud terroristide nimekirjast.
