4. leht 4-st

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 17 Okt 2018 12:21
Postitas Mel
Äkki neil on tooted või purgid liinil segi läinud, sest see vahaaine näeb väga auto kere siseõõnsuste vaha moodi välja. Nt küljekarpide seest töötlemisel hea, kuid pind peab roostevaba ja puhas olema. Kuna aine ise ei roni, siis raskem peale kanda, aga pind niiskuskindlam. Roostevabadel pindadel teoorias vähemalt ML-sarnastest ainetest parem, sest "sulgeb" detailide ühendusekohad ja keevisõmblused paksult. Uute autode puhul tehased kasutavad siseõõnsuste töötlemisel. Tavaliselt pudelitel cavity wax vms. See muidugi ei tähenda, et tootja viga ei peaks tunnistama.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 17 Okt 2018 23:13
Postitas logman
Võib olla küll nii, nagu Mel kirjutas.
Ise olen sarnast vaha kasutanud kohtades, mis pilgu eest varjatud, aga tean, et need paigad on üsnagi roostealtid, sest tavaliselt autot pesuriga pestes ei viitsi alati igasse prakku käsipidi kaltsuga rokka rookima ronida.
Näiteks peale Transiti kere remonti lasin sarnase vahaga üle stange taha jääva põlleosa ja uste postide need värvitud pinnad, kuhu kinnituvad uste hinged, mis avanevad pilgule ainult siis, kui uksed lahti on. Hea vaha iseenesest. Kleepub ja kuivab normaalselt ning peaks moodustama lisaks värvile veel omakorda piisavalt vastupidava vetthülgava õhukindla kaitsekihi.
Volkari T4 bussil avastasin samasugust möginat ukselävele kinnitatud plastikust kattepaneelide alt. Sama asja olen leidnud ka oma '91 aasta Polo kapoti alt esitiibade kinnituste poltliidete vahelt. Toiminud on ta igatahes ideaalselt. '96 aasta T4 lävekastid olid viisteist aastat hiljem plastikute alt uued nagu tehasest väljunud autol. Transitil oli aga see töötlus tegemata jäetud ja tulemina olid kõik kolm lävekasti sama aja jooksul täielikult mullaks muutunud.
13346971_1180091052035247_7273805683745849616_n.jpg
13346971_1180091052035247_7273805683745849616_n.jpg (45.97 KiB) Vaadatud 17235 korda
Punasega joonistatud kohad said peale remonti ka vahakihi. Lävekastidesse plastkatete alla sai seda samuti hoolega piserdatud. Nagu tehases VW Transporter T4-ga toimitakse.
13335937_1180088232035529_2793714293743229510_n.jpg
13335937_1180088232035529_2793714293743229510_n.jpg (94.17 KiB) Vaadatud 17232 korda

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 18 Okt 2018 10:54
Postitas motamees
Kena keik. Siis ma tean vähemasti, et ta ei soodusta augu teket. Lasin seda möginat Berlingo karpidesse. See masin on roostest peaaegu prii, ehk ta ka selliseks jääb.
Miks aga müüakse karbivaha MLi nime all, see on vale. Keegi ju ei hakka seksimise ajal õhupalli omale tilli otsa ajama, kuigi ajaks asja kuidagi ära.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 21 Jaan 2020 15:44
Postitas VäikeMägilane
Roostetäppide eemaldus, elektriga:
https://www.youtube.com/watch?v=CAjmVdtvhUc

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 21 Jaan 2020 21:58
Postitas motamees
Olen täheldanud, et ML segu ei mõju enam nii effektiivselt, kui ennemuiste. Kas tegu on halvenenud kvaliteediga ML segudega või on libedustõrjes kasutatav "sool" muutunud korrosioonitõrje suhtes immuunsemaks, tähendab agressiivsemaks.
Igatahes üle pinseldatud veoka raam hakkas paari aasta pärast uuesti roostest mullitama. Pidin tegema ennatliku lisa korrosiooni tõrje. Ja enam ei kasutanud ML-i selleks. Järelikult usaldus hakkab kaduma.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 23 Jaan 2020 18:57
Postitas Jass
ML on jah ära ratsitud ja ei kõlba. Tollaste kahurite konserveerimise ja auruveduri silindrimäärde vastu muidugi ükski tänapäevane ei saa :)
Õõnesprofiilides olen kasutanud: https://varvifoorum.ee/toode/t16965q-te ... sevaha-1l/

või: https://www.xn--autovrvid-z2a.ee/oonsus ... ml&kat=130

Kui mõne aasta tagant korrata, on täitsa OK.

Vanasti kasutati tsinkimeseks nn. tampoongalvaanikat (reguleeritava pingega toiteploki ja torukujulise elektrolüüdiga täidetud poroloonotsaga pintseldajaga).

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 24 Jaan 2020 23:59
Postitas Mel
Ma olen ka täheldanud MLiga sama jama, et ei kesta enam. Varem lasid korraliku kihi isegi roostesele kohale, sõitsid talve ära ja kena must. Nüüd lasin ka ja veidi enam kui kuuga kena punane värske rooste ja kuskil pole MList jälgegi.
Teisel autol pole õõnsustes ML ka ära kuivanud, kuidagi vedel-rasvane pind.

Mota, mis ainet nüüd kasutad?

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 25 Jaan 2020 09:40
Postitas motamees
Mel kirjutas:...Mota, mis ainet nüüd kasutad?
Läksin tagasi "juurte juurde". Minu "karjääri" algaastatael sai lastud aastas korra tavalise õliga kaitsmist vajavad kohad üle. Nii ka nüüd teen. Hetkel "leidsime" sõbra garagest portsu TAPpi. Sinna vedeldiks juurde naftat (tänapäeva keeles diiselküte) ja pisut tahkestavaks aineks (vesi ei uhu õli nii kergesti maha) põhjamastiksit.
Käib ka lihtsalt miskit õli.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 25 Jaan 2020 16:44
Postitas Jass
Mul on kuskil paks venekeelne raamat korrosioonitõrjest. Seal väideti, et uus mootoriõli ei kõlba hästi oma keemiliste omaduste tõttu tõrjeks (eks tänapäevased ole veidi teise koostisega). Kõige parem pidi olema tollane hästi must kasutatud diiselõli. Sai isegi varutud 10l sellist, mis oli olnud MAZ karteris ja olnud kaua vahetamata. Juht valas ainult värsket õli peale, kuni mootor läks remonti :) Kuid jäigi katsetamata, kuna sain kahurimääret.

Selle 3l klaaspurk läks tookord pagasiruumis katki. Enamuse sain õnneks kätte. Ülejäänud jäigi pagasiruumi ja varuratta põhja kaitseks, ei hakanud puhastama. Enne müüki uurides selgus, et selle all polnud 16 aasta jooksul tekkinud mingit roostet, isegi värv oli nagu uus.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 25 Jaan 2020 21:31
Postitas Argo66
Kahurimääre ja veduri silindrimääre olidki omal ajal ainukesed normaalsed ained , mis kaitsesid korrosiooni eest.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 25 Jaan 2020 23:10
Postitas motamees
Argo66 kirjutas:Kahurimääre ja veduri silindrimääre olidki omal ajal ainukesed normaalsed ained , mis kaitsesid korrosiooni eest.
Mis on normaalne?
Sinu mainitutel on ka negatiivseid omadusi, nad ei ole voolavad. Ei saagi aru, kuidas purgi purunemisel sai kogu määre laili joosta.
Neid määrdeid pandi küll kummalt, aga peale pihustades jahtus ikkagi ära ja plekkide vahele ei läinud.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 26 Jaan 2020 10:37
Postitas Argo66
Kahuri- ja vedurimääre olid tahked ja pidi sulatama enne pritsimist.
Vedel mis osaliselt laiali voolas, võis olla MOVIL.
Movil oli laias klaaspudelis kuhu mingi vaha pikapeale põhja settis.
Sellega pintseldati vanasti enne talve auto alumine pool kuni küljetriibuni kokku (võibolla ka pihustati).
Kevadel pesti bensiiniga maha.
Pleki valtside vahele lasti grafiitmääret, enne kui kahurimääre otsa läks.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 26 Jaan 2020 11:38
Postitas motamees
Jass kirjutas:... Kuid jäigi katsetamata, kuna sain kahurimääret.

Selle 3l klaaspurk läks tookord pagasiruumis katki...
Kui nüüd uuesti lugeda, siis jäigi arusaamatuks, kumb purk puruks läks. Esmalt sain ma aru, et puruks läks kahurimäärde purk.
Argo66 kirjutas:Kahuri- ja... grafiitmääret, enne kui kahurimääre otsa läks.
Vot nüüd räägid sa komplektsest roostetõrjest. Eelnev postitus oli eksitav, et paksud määrded on ainuõiged.
Kui veel detailsemaks minna, siis paksul määrdel on ka negatiivne omadus. Lõpuks kipub sealt alt ikkagi roostetama. Siis tuleb kogunenud kiht maha võtta ja alustada uuesti. Kahuri- ja vedurimäärdega hakkas nüüd jama. Neid oli raske maha saada.
Tänapäeval on lihtsam, on kasutada survepesur. Me kasutasime põhja puhastamiseks traktori taha ehitatud võimast veepumpa (oli vist miski tuletõrje oma). Selleks lükkasime autod jõe äärde küljeli. Ei maksa nüüd loodushoiust jahuma hakata. Tol ajal polnud hoidu, oli vaid loodus.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 26 Jaan 2020 21:29
Postitas Jass
Määre oli: http://www.misma.ru/catalog.php?id=241

3l purk läks kildudeks ja määre valgus osaliselt laiali. Korjasin klaasikillud välja, enamuse määrdest korjasin kokku, ülejäänu ajasin lapiga laiali - ei hakanud puhtaks lakkuma. Peale läks pagasikate.
Liitekohtades ja karpides oli juba varem vedel saksa Karipol grafiitmääre + Movil.

Mõni Ukraina töömees toob ehk kohale: https://yuko.eu/en/catalog/greases/special/goi-54p/

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 16 Aug 2020 17:01
Postitas krizz
Teema küll vana aga äkki keegi ikka loeb!
Ühest youtube videost jäi silma kus kasutas auto korrosiooni kaitseks õõnsustes ja põhja all sae ketiõli.
On kellegil kogemusi ja oskab kommenteerida.
Eelmine aasta sai enda autol põhi auto ML dinitroliga tehtud.
Varsti talv käes ja võiks värske kihi midagi peale lasta.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 16 Aug 2020 19:56
Postitas logman
Poest ostetav sae ketiõli on õli, millele on lisatud kleepumist soodustavat liimainet.
Baasõliks võib olla seega ükskõik millst marki või sorti odav õli, mis parajasti kätte juhtunud.
Tänasel päeval mõningad suure metsamasinapargiga firmad enam ketiõli sisse ei ostagi, vaid valmistavad seda ise.
Üsnagi levinud on trikk, et sedamoodi kasutatakse ära masinatelt hoolduse käigus ülejääv läbitöötanud õli, millega nagunii midagi tarka pole peale hakata (hüdrosüsteem, transmissioon, mootor).

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 17 Aug 2020 18:15
Postitas motamees
logman kirjutas:...
Tänasel päeval mõningad suure metsamasinapargiga firmad enam ketiõli sisse ei ostagi, vaid valmistavad seda ise.
...
Ons sul aimu, mida liimaineks kasutavad?

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 18 Aug 2020 00:35
Postitas logman
Ei tea kahjuks. Tean ainult seda, et baasõli ei saa olla mingi korralik kraam, mis mingisuguseidki korrosioonivastaseid lisandeid sisaldaks. Vastasel juhul oleks ta metsadesse laiali piserdamiseks liiga kallis. See kleepekas aitab õlil natukenegi kauem sae ketil ja plaadil püsida, kui tavaline ükskõik mis sorti õli seda teeb.
Me varemalt, kui ketiõli veel laialt saada polnud, lõikasime tep'i ja kamazi õli seguga. Suvel tegime paksema segu lihtsalt. Aga kui päris ketiõli kasutama hakkasime, oli kulu vahe märgatav. Ketiõli kasuks. Ketiõli kulus vähem, sai kraani rohkem koomale keerata ja määris ka paremini. Jutt on harvesterist loomulikult. Õli kulu on sel masinal keskeltläbi 5-7 liitrit vahetusega. Sellepärast kõik soga ära kasutataksegi.

Re: Väike uurimustöö korrosiooni kaitsest.

Postitatud: 21 Aug 2020 15:29
Postitas Jass
TEE ISE ODAVALT SAEKETIÕLI KASUTATUD HÜDRO VMS MASINAÕLIST!!! (Kuldne Börs kuulutus)

Ära osta kallist saeketõli, osta parem lisand ja tooda ise määrdeõli omatarbeks!!!
Ideaalne lahendus metsalangetajatele!!! Kokkuhoid rahaliselt on märkimisväärne!!
müüme lisandit 200 liitristes vaatides, 3 eurot liiter+ km.
suurema koguse puhul saab tingida.
Kokku on järgi 10X 200 vaati

Müüa spetsiaalselt määrdeõli lisandit, mis on mõeldud saeketi ja ka teiste lihtsamate viskoossete määrdeõlide tootmiseks.
Sobib eriti hästi just saeketiõli tootmiseks kasutatud hüdrõlist.
et näiteks saada tavalisest hüdroõlist, mis on +40 kraadi juures viskoossusega ca 36mm2/sek määrdeõli, mis oleks ca 100mm2/sek - mis on tavaliselt suvise saeketiõli viskossus ja kõige tähtsam näitaja, siis tuleb lisada 1000 liitrit hüdroõli kohta ca 40-50 liitrit meie pakutavat lisandit.
saab toota ka kõikidest teistest masinaõlidest, industriaalõlidest ja ka puhtast (uuest baasõlist)
Tootmine on lihtne, omatarbeks koduste vahenditega täiesti tehtav, kuumutamine ei ole vajalik, isegi mitte talvel!!!
Lisand seguneb kiiresti ja peale korralikku segamist mineraalõliga ilusti, kiirelt ja ühtlaselt.
Lisand muudad tavalise kasutatud hüdroõli suurepäraseks saeketiõlliks, millel on suurepärased määrdeomadusded, suur viskoosus, muudab õli venivaks, õlinakkuvus paraneb jne,
Küsige meilt lisa informatsiooni!!
Meie ettevõte tegeles saeketõli tootmise ja turustamisega, kuid seoses nafta hindade langusega ei ole tegevus enam kasulik ja müüme oma laos oleva lisandi.