Eesti Ladaklubi

Niisiis.. tere.

Kätte on jõudnud see hetk mil minu valdusesse on jõudnud puhas 2106. Tõsi, hetkel küll veel ilma ülevaatuseta, kuid ei näe põhjust miks ta ei peaks ülevaatusest läbi minema. Auto on põhimõtteliselt 9 eelnevat aastat seisnud. Viimane ÜV oli küll 2010, kuid eelviimane 2004. Seega vahepeal auto liikus aastakese. Roostet leidub siin seal ja värviparandustest ka puudu ei ole. Kunagi on auto saanud omale ka uue värvikatte mis praeguseks paljudest kohtadest koordub. Juhipoolne esitiib on väikese kõksu tõttu vahetatud. Mingil ajahetkel on keegi ka kõik küljekarbid vahetanud kuid ilmselt komplekteerimisel kiire olnud - põhjavaip äärtest lahti ja keskkonsool ka logiseb. Põhja samuti lapitud ja värvitud, kuid värvialt juba rebane näha. Mootoriks on tehasest 1,6 ja väljalaskeaasta 1983. Peab tõdema et senini kõige vaiksem lada mida olen kohanud!

Esialgsed plaanid on:
Auto tänavatele tuua - ÜV (DONE)
Ehk toonkile panna, mingi laiem plekk.
01 pealt turbotehnika ümber tõsta (DONE)

Teema ei uuene teab mis kiirelt, teen üksinda ja töö kõrvalt pole väga palju aega. Eesmärgiks on saada suveks stiilne ja järsem liikur.

Vahepeal auto veidi madalamaks saanud. Taga fordi vedrud ja ees mosse omad. Mõlemil siis paksem vedrutraat kui originaalist. Kuid probleem on selles, et kui auto üles tunkida võib tagavedru lihtsalt vahelt välja võtta. Ega selles muud paha olegi, kui vaid et teinekord jääb vedru just kere külge ja siis suvalisel hetkel käib kolks ja kukub silla peale. Tuleb teha veel auk vedrutaldrikusse ja näiteks voolikuklambriga kinni. Mosse vedrusid lõikasin umbes 1,5 keerdu. Samuti on autol all nüüd terve ring niva amorte. Üle peaks vaatama veel ka klapivahed kuna kompressioonid on silindrites 10 ; 8,5 ; 8,5 ja 10,5 bar. Muidu käib mootor ühtlaselt ja on ergas. Vahetamist vajavad veel ka mootoripadjad, pleekinud tagatuleklaas ja küljepeeglid, ning võibki ÜV poole suunduda. Samas on soetatud 5 kg hooratas 256 nukk, durall klapitaldrikud ja reg nukaratas kuid ei tea kas ja kuna need oma koha leiavad.





Vedrudest siis vasakult paremale: Sierra tagumised, orig tagumine, 2 keerdu lõigatud orig esimene ja mosse veel lõikamata esimesed.

tõmba tagasild turvavööga kerekülge, et käik nii pikk poleks...

Tänase seisuga omab auto ka kehtivat ülevaatust kuni nov 2015. Vedrustuse kohapealt on auto kohati liiga jäik. Ehk tuleks ette tavalised amordid tagasi panna, eks näis. Siis otsustab kui ees flantsid vahel ja valukad all kuna see toob rööbet kõvasti laiemaks. Vigadest võiks veel ette loetleda kulunud kardaaniristi, viliseva kolmnurkakna ja alla vajuvad päikesesirmid. Viimaste kahe näol on küll tegu vist tüüpvigadega

Hetkel autol kaan maas kuna klapivahed olid korras, aga kahel silindril surved kehvad. Selgus et mootoris on 05 klapisüvenditega kolvid ja päris märgatav rant silindriseinal Kuna olemas ka 2,2 mm madalamaks freesitud 03 muldvalu plokk, siis tekkis juba mõte see käiku lasta. See aga veel puurimata. Olen uurinud siit ja sealt, kas 03 muldvalu plokki saab turvaliselt 82 mõõtu puurida või mitte. Otsingut kasutades leidub antud teemal erimeelsusi. Mingis teemas mainiti ära et tegelikult jääb muldvalu plokil rohkem silindriseina alles kui 06 plokk 82 mõõtu puurida. Siinkohal otsustasingi ise väga ebatäpset mõõtmistehnikat kasutades kasvõi veidigi selles veenduda. Esmapilgul tundub küll et 03 plokil on silinder veesärgis otse alla, kuid umbes 40 mm sügavusel tuleb rant. Mõõtmistulemusteks sain et: kui mõlemad plokid 82 mõõtu puurida jääb 03 muldvalu plokil hülssi alles 2,9 mm, 06 plokil 2,8mm. Oskab siinkohal keegi kaasa rääkida kel reaalsed kogemused olemas? Olgugi et muldvalu plokil võib paksem sein jääda olen väga skeptiline selle töökindluses. Eriti kui asi kergelt üle laadida... Hetkel siis 2 varjanti: kas 82 samara kolb, või 79,8 viimane remont. Avatud pakkumistele.

03 muldvalu veesärk:



06 veesärk:

Milleks ajada turbotades taga viimast silindrimõõtu - plokikaane tööd ja nukkvõlli valik annab märgatavalt suurema osa lõpptulemusest ülelaadimisel.
Õhem silindrisein vs silindri maht pole mõtekas risk, kui tegu pole "400m only" masinaga
Tehase kolvi sisse suurt süvendit kestvalt ei trei, samas plokikaande saab päris palju kuubikuid freesiga juurde joonistada.
Kindlaim valik oleks 21213 kepsud ja miski kobedam 79,x kolb suurema lõtkuga blokki panna, et kuumaga kinni ei tõmbaks.
Suurema õlipumba peale peaks ka mõtlema, kui see juba sees pole..

Selle projekti jaoks soovitaks mina otsida kasutatud M50b20 kolbe (tehase mõõdus mootorist) 80mm. märgatavalt tugevamad kui lada ja mahle tänapäevane kraam.
sõrm 22 aga kepsu ülemise silma laius vähe kitsam.
Kompresioonikõrgus on ka madalam ca 4-5mm seega peaks sobima ka juba maha riivitud blokki kenasti.
Ei viitsi praegu netist kolvist pilti otsima hakata, ju leiad ise.
Miinuseks on kindlasti kolbide ja uute rõngaste hankimise hind

Ei ole mõtet riskida tõesti. Nendest lisa 50 cm3-st ei tule ilmselt isegi tuntavat vahet. Pigem käib kergelt pordid üle ja põlemiskambri muudatused on juba ammu plaanis (40 cm3 suuruseks). Seega kompenseerib suurem põlemiskamber (loe: ümarama kujuga) selle, mis plokist maha võetud ning surveaste on taas 8,5 ümber. Oleneb kolvist muidugi. 79 orig kolviga tuleks u 9 kanti.

Mahle kataloog annab M50b20 kolbide kompressioonikõrguseks 31.64 mm või 42.4 mm, ehk siis äärmusest äärmusesse. Küll sobiks aga M20b23 kolb KH - 37.8 mm.

Esialgu jääb alumine ots nii nagu ta on. Kolvid tuleb vaid üle käia, kuna klapisüvendite teravad ääred muutuvad stressi all väga ohtlikeks (loe: kipuvd hõõguma). Ülemine ots läks klapipesade lihvimisse, aga mitte enam auto oma kaan vaid teine. Nimelt neljanda silindri väljalaskel oli pesa küljest irdunud suur tükk. Alla said prooviks ka üleminekuflantsidega valukad ning selgus et ilma laienditeta enam läbi ei saa.

Alumiinium ei hõõgu.. Sulab lihtsalt.

Olen ka pigem reineri poolt kuid...

Causes of Detonation

Common problem areas are sharp edges of metal either on the piston or in the combustion chamber. For instance, if the piston has a valve relief cut into it, there is usually a very defined edge that the cutting tool leaves. This sharp edge is greatly prone to super heating and will actually retain enough heat that it will start to glow. If the fuel should hit this glowing edge either prior to the lighting of the spark plug or even after ignition, it is very likely that another flame front will initiate.

Link

Hetkeseis:

Hõõguvad vaid kolvil olev tahm ja nõgi. Reaalselt ei ole mõtet rohkem kui 2mm raadiuste lihvimisel, piisav on juba 1mm raadius.
See eelnev pilt on juba overkill ning võib surveastet juba 0,1 võrra alla tõmmata. Mis on turboka puhul muidugi teretulnud

Nii, võetud seekord ette kaalikas:

*Pordid kergelt freesiga üle käidud. Vaid niipalju, et vana tahm ja nõgi maha saada.
*Kõikidest portidest maha freesitud juhtpuksid.
*Kanalid kollektoriga kokku aetud.
*Klapipesad freesitud ja soveldatud.
*Põlemiskambrilt teravad ääred likvideeritud.
*Uued klapisääred loomulikult.
*Alu klapitaldrikud.
*256 nukk tõus 10.56
*Reg nukaratas

paar mõtet tekkis siinkohal:

1. juhtpuksi viltu lõikamine on vale, õigem oleks olnud puks peeneks treida.
2. Kas sa mõne quench-padi ka jätsid või lasid kõik kuni silindri servadeni maha?
quenchi olulisust turbo mootorites vaieldakse siiani, arvamusi on erinevaid.
3. kui laiaks sa jätsid sisselaske 45* tööpinna sisselaskel ja väljalaskel?
.

Ma loodan, et tegid valmis põlemiskambrist pilti ka, siis saab edaspidiseks teadmisi.

NB! Mõõda oma Estonets nukk üle, kui sisselaske baas on 28,5 ja vl 29 siis peaks nukaraamilt ~1mm alt maha võtma, et gaasijaotusfaasid paigas ilusti oleks.





Twist:

Kui kolb tuleb pea kaaneni välja ja kaanest 2-3mm maha võetud, siis peab veel rohkem kolbe süvendi äärest maha viilima, et õhk sealt mööda pääseks kui ta hooga short-side pealt keerab..

NB! Mõõda oma Estonets nukk üle, kui sisselaske baas on 28,5 ja vl 29 siis peaks nukaraamilt ~1mm alt maha võtma, et gaasijaotusfaasid paigas ilusti oleks.
[/quote]

Базовый диаметр 28,5/28 мм

Рекомендуемые установочные фазы - налогично серийному распредвалу

ütleb valmistaja

1. Eks juhtpuksi pordiga tasa saagimine tema elueale hästi ei mõju. Aga väga peeneks ka treida neid ei saa ja praegu on pordis ikka rohkem ruumi kui treitud puksiga. Lisaks oleks vaja läinud 8 uut puksi.

2. Quench pad jäi kaanel originaal. Põlemiskambrit rohkem ei muutnud kui faasisin välisservad ~1mm laiusesse. Ei tahtnud surveastet väikemaks teha. Niipalju kui lugenud olen, võiks turbokal väiksem quench pad ju olla.

3. Klapipesade tegemise ja klappide soveldamise lasin teha teenusena. Kõikide klappide tööpinnad jäid ~1,5mm laiusteks.

Mõõtsin nuka üle ja sain hoopis sellised numbrid: Sisselaske baas ~28,9 ja väljalase ~28,1. (Joonisel näidatuna D) Ning nuka harjadelt mõõdud siis vastavalt: Sisselaskel ~35,9 ja väljalaskel ~35,1 mm. Seega nuka tõus 7mm. Orig nukal 6mm.

Aga näiteks kui klapipesad on peale töötlemist erinevatel kõrgustel? (konkreetsel kaanel pidi ühte pesa päris kõvasti maha võtma et ühtlaseks saada) Siis juba sellest läheb gaasijaotus paigast?

Pildid hiljem.

sellel ühel silindril võid ju klappi tagant veidi lühemaks teha - kui nad väga erinevatel kõrgustel on siis head see ei tee

samas ülelaetaval mootoril vahet ei märka.

Põnev, et erinevad Estonets nukad on erinevate baasi andmetega

 

olaaf kirjutas:sellel ühel silindril võid ju klappi tagant veidi lühemaks teha - kui nad väga erinevatel kõrgustel on siis head see ei tee

samas ülelaetaval mootoril vahet ei märka.

Põnev, et erinevad Estonets nukad on erinevate baasi andmetega

mis siin põnevat on:)?
on ju estonez, est + ja est M ja est ++
tootja järgi baasid kõik sinna 28-28.5 auku

millised baasid sulle siis kätte jäänud on sellel beebi estonezil?
ja kas tõusud ikka 7 kõigil?

vabandust teema solkimisel!

Kollektori ja kaane vahejupp polnud enne just kõige voolujoonelisem. Nüüd kõik keevitused ja krassid seestpoolt maha freesitud. Teravam silm näeb ka soveldamise jälgi ning ümber põlemiskambri faasitud ääri.

EDIT:

sellel ühel silindril võid ju klappi tagant veidi lühemaks teha - kui nad väga erinevatel kõrgustel on siis head see ei tee

Tegin huvipärast arvutis simulatsiooni kui palju vähem avaneb näiteks teistest 2mm sügavamal pesas asuv klapp. Kuna nookuri asend nuka suhtes on ju teine. Tulemuseks sain 0,15mm vähem. Kui palju või vähe seda on, on igaühe enda otsustada... kui tulem õigesti välja kukkus muidugi.







Garaažinurgas vedeleval kahjuks kasutuskõlbmatul 2101 kaanel olid huvitaval kombel just väljalaske pordid seest palju avaramad. Pordi põhjas ei olnud nii suurt nö "lompi" ja vaevalt et seda keegi kunagi modifitseerinud oli. Teised 01 kaaned samasugused nagu alloleval 011-lgi.





Hermeetiku kuivamise ajal sai külge proovitud laiendeid

Kenad laiendid. Mille omad/ kust ostetud?

Tegu universaalsete koopalaienditega. Muidu komplektis 2 laiemat ja 2 kitsamat, kuid sain tellida ka kõik 4 tk kitsamad. Ostetud gup- tuningust.

http://www.gup-tuning.ee/