21033, Osaw, 1980 "Punane"

21033, Osaw, 1980 "Punane"

Võimalus foorumi külastajatel oma Ladat lähemalt tutvustada
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107

Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.

Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

21033, Osaw, 1980 "Punane"

#1

Postitus Postitas osaw » 29 Juun 2013 03:23

Mõistlikumad postitused:
1. FISRT!
2. Tehtud tööde nimekiri + otsitavad jupid
3. Kardaani muhvi vahetus
4. Aasta projekti kandidaat
5. 2014 Kalendri pildid
6. Pidurite lekke saaga lõpp

7. Viimased päevad päikest
9. Uksed eest, mootor maas
[/u]9.

Hei,

Wall of text, be warned.

Uurisin kunagi pingsalt autode kuulutusi, et endale mingi pehmem iste hankida, kui ükspäev isa, õlu näpus, minul päris, kas ma endale autot ei tahaks? Nimelt vanaonule, jäi üks ette, kui too uue jalavarju endale soetas - Lada oli põhimõtteliselt minna ja võtta. Esimesed tunded olid rõõm ja hirm. Rõõm: saada. omale. auto. ning hirm, et see on vana Lada. Kõigil teistel olid peatoed, või vähemalt roolivõim. Ma olin toona suhteliselt noor, loll, ja vähemalt idioot. (Mitte et kõik nüüd parem oleks, aga) Siiski sai mindud, ning 03 ära toodud:

    Punane
    1.3l karpa, 47kw
    4-käiguga käigukast

See ei olnud lihtsalt auto.
See kasvatas mind rohkem kui viimased aastad mu elus enne seda kokku. Esimest kruvi välja keerata põdesin päris palju: kas ma mäletan kuidas kokku panna. Aga kui ununeb? Hoolimata hirmudest sai see esimene kruvi lahti keeratud, ning seeläbi raadiole elu sisse puhutud. Esimene suvi podisesin aegajalt lihtsalt omaette ringi, kuni augustis võtsin ette väiksed keretööd, mis ei läinud õnneks/kahjuks TÄIESTI käest ära:
Pilt

Kaua aega rahus elada ei saanud. Küll käis peast läbi suurema mootori plaan, ent läksin teist teed, ja võtsin esmalt ligi viiese käimakasti. Poola oma, kergelt mõistlikumad ülekanded, vastupidavam - kuigi toona oli see minujaoks vaid "5 käiku". Mida aeg edasi seda rohkemale malen õpinud tähelepanu pöörama ning asjadesse süvenema.

[spoiler]Üldiselt on mul tohutu häda inimestega suheldes. Et mul ei olnud kunagi otsest vajadust, vältisin alati tundmatute inimestega suhtlemist. Ent tahe ehitada Ladat oli suurem kohati foobsest hirmust, ning helistasingi kord võhivõõrale ja esitasin oma pakkumise viiesele kastile. Et sõber juhtus Tartu käima, kus ma parasjagu pintslit nühkisin, siis kuritarvitasin teda ära, ning käisime Elvas tootel järgi. Tee oli VIHANE tuisk, nähtavust olid üksikud meetrid. Linnas ilm rahunes ja leidsime ka müüja üles. Kuna ma olin eriti awkward as fuck laps toona, siis ilma erilise small-talkita ma Hautz'ilt kasti omastasin ja minekut tegime.

Alla hakkasin kasti venitama alles suvevaheajal. Küsisin sõbralt kanalit ja... seisin silmitsi võimalusega, et täiesti normaalsest ja sõidukorrast 1.3liitrise mootoriga 4 käigulise kastiga Ladast võib saada häirivalt suur, pööravate ratastega rula. Jällegi, seljatasin hirmud ja parema kaaslase nimel keerasin käigukasti poldid lahti. Et noored ei joonud ega räusanud linnavahel, jagasid vanemad inimesed ergutuseks soovitusi ja nõuandeid, et käigukast tuleb väljalaske pükstest mööda n shit. Mtea, endal kogemus absoluutne 0 seega... Pool päeva hullasime ja pigistasime seda käigukasti ära: püksid jäid nii ette, kui ette midagi jääda saab. Teise poole päevast kangutasime pükse kollektori küljest ära. 111 häda veel ning peaegu terve nädala majandasin selle käigukastiga.[/spoiler]

Ja kõige hind? Tagurpidi käik jäi haigelt ragisema, ning pidi sisse suruma. Põhimõtteliselt sai mul siis mõistus otsa ning enamuse suve veetsin sõbra e36'e juhtides. Vaba aeg sügisel kulus uude linna sisse elamisele ja kogu talve seisis Lada nukralt Türil lumeall jahedas.

maitea nüüd...

Teine kõrgkooli aasta igastahes oli äärmiselt töine ning suve oli vaid paari nädala jagu mis kulusid ka kooli ära. Siis kadusin kaardilt.

Et hing ei andnud rahu ja sai aega mõelda ja kopikaid kõrvale pandud, sai ennast kokku võetud ning Punane talve eest tuppa viidud.
[spoiler]Isa avastas et karteris on bensiin. Aga desorienteeritud inimesena keerasin kogemata karterile punni nii kõvasti sisse, et seda ei saanud enam kätte. Nüüd lõi küll ülemise korruse paigast ära. Käigukast oli leboots, puhas mehaanika, vajadusel oli 4ne kast vahetuseks alati olemas. Aga mootor, on ju süda, ning mul polnud jaksu ega aega mootorit jupitama hakata, ega kanalit et karter ära võtta.

Sai siis samas, kodussissesõidu teel auto üles tõstetud ning karter alt ära võetud, tohutult ujuma pidi aga kuidagi selle üritusega hakkama sain. Üldiselt on autoga olnud alati aina suuremad eneseületamise, sest kõige suurem on hirm tundmatuse ees. Aga mida aeg edasi seda enesekindlamaks Punane mind on muutnud ja rahulikumalt saan kõike ette ja lahti võtta.[/spoiler]

Selliselt jäi Punane 25. novembril 2012 maale seisma.
Pilt

Rändame ajas edasi, 20. aprillil 2013 sain rahus ilma kanalita +üksi, vahetatud sidurikorvi ning käigukasti uuesti külge pandud. Mind üllatas selle töö lihtsus- arvestades kui keeruline see oli, kui seda mitmekesi kanalil tegime. Seda, kas kõik õieti sai, või käigukast ikkagi ragiseb ja sidur ei lahuta, jäin kaheksks kuuks ootama.
10 päeva hiljem ostsin jooksu vedrusid ja amorte, et originaalidega soovikorral Punane tehaseseadesse jälle ajada.

30.mai kaardile naastes, võtsin sõbralt portawallid ning tegin korda ühe jooksu velgi ja mõtlesin kuda rullid jäävad:
Pilt

Kohe sai tihendeid ka Punasele alla proovitud, ning peaaegu toast välja aetud, aga veermiku rõõmud ja tutav ütles, et ma parem harjugu ära poltide puruks keeramisega - amorte ei saanud enam kinni panna. Mul oli vaja 2103 enne juulit kokku saada, sest siis hakkab kaitseväe suvine kutse, ning tahaks enne vennase minekut auto ära näidata. Läksin lihtsamat teed, ja võtsin esisilla pulkadeks lahti:
Pilt

nädalaga oli mant nagu uus, ning 19. lasin end sõbral maale visata, et õhtul Punasega koju tulla. Aga tal olid teised plaanid. Õõtsad läksid alla ilusti, kõik nagu uus, seega ei eeldanudki probleeme, vedrud ja amordid sammuti. Samas sai muretult kokku ka vasak rooliots. Aga umbes 4 tundi ajasin mesijuttu ja silitasin 03-e, ning sain lõpuks kokku ka parema nurga. Sinna pidin oma kunstikooli teadmistega põlveotsas peaaegu uue rooliotsa leiutama. Õhtul tahtis 03 korra veel maale jääda nii pidurite kui ka kütuselekkega, aga nüüd juba mu karismaatilise isa abiga meelitasime teda veel kord Türi poole tulema. Tulin maalt ära sellisega:
Pilt

Et ma olen oma tutvusringkonnas üks vanemaid, siis oli see ka meie seltskonna seas esimene auto, ning oli vanemate ohjadest vabanemise üks esimesi sümboleid. Paljud võrdlemisi tehnika kauged kagid garaazi või sissesõiduteele koos endaga nokitsema peletanud. Nüüd kui teistel juba oma autod, siis neil ei hakka see raamat vähemalt täiesti tühjalt lehelt.
...

Täna päev otsa piduritega jamanud. Saab ilma sõidetud, aga ülevaatuselt läbi küll mitte

#2
Kui esijalgne plaan oli auto saada kokku EKV suvisese kutse alguseks, siis vahepeal kutsuti väiksele tripile, ning oodati et ma enda auto valmis saaks. Tähtaeg vähenes julgelt nädala võrra, ning hakaksin ehitama erilise innuga.

Nädal tagasi sai sõber minupool autot pesta ning aitas pidureid õhutada. Üldiselt me passime pättidega võrdlemisi tühja, ning minult küsitakse abi ja nõu ning arvamust. Nüüd oli olukord vastupidine, kui testides pidurid ära kadusid, siis tüütas sõber silmagi pilgutamatta 108 kõnega oma isa ja uuris kas, miks ja kuidas võib mure olla. Kui aga eelmine reede avastasin, et piduritoru täiesti läbi on, jäi auto ootama. Eile õhtul, pärast tegusat päeva, kui rääkisin isale, kui roostes torud olid olnud, tahtis ta vana regulaatorit testida, siis olin: "OMGLOL PAPS, maiviitsi seda jama lahti võtta, mida just 6 tundi kokku panin". Isa imestas et mul juba kogu pidurisüsteem vahetatud ja õhutatud on, ning timmisime karpat hoopis.

Lisaks olin twiidimasinaase paukunud "tasuta muusika ja #build" siis juhtus mingiaeg läbi ka vana tuttav, kellega pole 2 aastat üldse suhelnud. Kaak andis oma e46-lt mu 2103-le särtsu ja sai punasele elugi sisse puhutud. Siis ta natuke imestas ja ohkas selle väikese punni üle, ja kuidas ma viitsin, ning läks edasise kokkusaamise ootuses minema.

Täna sai väikeste mööndustega tehtud ka TÜV, chill.
Pilt

13" parankad on all. Kui auto endale sain, 3+ aastat tagasi, siis kõik nägid selles kui head võimalust kuurid/garaazid tühjaks teha ning varusad mulle tuua. Ei hakanud kätt ette ka panema. Lisaks leidis sõber siis aastal ammu vw klubist mingid läikivad seibid, mis sai alles nüüd, 3 aastat hiljem külge poogitud - ettenägelik pätt.

Tegemist on ropult:
    See häiriv puuduv tagumine lapakas külge pookida (vist)
    Kogu salong korda teha (väga jube)
    igasugu vidinaid hankida vaja (nagu kojamehevarred, ilukilbid jne)
    kardaani muhv vahetada
    summuti korralikult kinni panna
    midamöla veel (kasvõi flantsiring jne)


nüüd kogu sport jätkub;)


Kasutaja avatar
k6lu
Foorumi kasutaja
Postitusi: 173
Liitunud: 27 Veebr 2009 09:31
Asukoht: Tallinn, Nõmme
Autod: 2x2101, 2106, Nissan Murano, Fiat Barchetta

#2

Postitus Postitas k6lu » 29 Juun 2013 11:19

Väga huvitavalt kirjutatud auto lugu :) Jõudu ja jaksu edsapidiseks

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#3

Postitus Postitas osaw » 29 Juun 2013 12:46

Nii palju kirjavigu :puzzled

Kasutaja avatar
Oja
Foorumi kasutaja
Postitusi: 123
Liitunud: 15 Apr 2012 20:07
Asukoht: Järvamaa

#4

Postitus Postitas Oja » 30 Juun 2013 00:52

Üks omakandi jõmm jälle juures, edu edaspidiseks! :)
"I live my life a quarter mile at a time." - Dominic Toretto

Kasutaja avatar
GTA
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1316
Liitunud: 03 Dets 2003 21:37

#5

Postitus Postitas GTA » 30 Juun 2013 11:30

Kena vaadata, et meeled on paigas, tavaliselt tuunitakse oma esimene pill ikka tundmatuseni ja tehniline pool jääb üldse varju :P Huvitav lugemine ja see väikeste sammude kaupa arenemine on täitsa tuttav teema endalegi :D

Jõudu! :)
Meskimeni seadus - Kunagi pole aega teha midagi korralikult aga alati on aega ümber teha
VAZ 2105 - "kopika" värskem teised, millele vaid ühe pika joonlauaga varustatud disainerite meeskond püüdis anda veidi nooruslikuma välisilme

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#6

Postitus Postitas osaw » 30 Juun 2013 22:53

Tänud ilusate sõnade eest. Ma võiks siia kirjutada pikka essee sellest, mis ma 2103ga teha plaanin sh. mis, miks, kuidas ja milleks. Aga et kindel olla ja mitte niisama tühje sõnu loopida, kirjutan, kui miskit näidata on.

Panen seega hoopis tehtud tööde kronoloogia (mis meeles on):
  1. Raadio ühendamine
  2. Esiosa + karpide roostetõrje + krunt&värv
  3. Suunatulede relee vahetus
  4. Käigukasti vahetus
  5. 05 istmed
  6. lõpupüti vahetus
  7. Bensupumba vahetus + õhufilter
  8. Karteri tihendi + õli + õlifiltri vahetus
  9. 06 Istmed

    aasta 2013:
  10. Sidurikorvi vahetus
  11. Velgede korrastus + portawallid
  12. Esisilla overhaul, sealhulgas ka pidurid: http://i.imgur.com/SVLeuqR.jpg
  13. Vedrude/amortide vahetus
  14. Spidoblokki korrastus
  15. Pidurimagistraali + regulaatori vahetus
  16. tuleklaasidel uued kruvid
  17. kardaanitugilaager + -rist
  18. udutuli (legaalse lülitiga)
  19. C-pillari kroomrestid

    aasta 2014:
  20. udutuli
  21. armatuuri tuhatoos
  22. tagumised uksepolstrid uuele papile venitatud ja paika pandud
  23. käändmiku poldid pingutatud ja esimesed pidurivoolikud vahetatud
  24. siduri peasilinder, voolik ja töösilinder vahetatud
  25. piduri peasilinder vahetatud
  26. õhuventiili kroomist korgid vahetetud plastikute vastu
  27. karburaatorit puhastatud
  28. radikas parandatud

Jama mis hankida vaja on:
  1. läikivad kojamehevarred
  2. kandiline kroompeegel???
  3. trukid mis tagavararatta katet kinni hoiavad.
  4. 06 peatoed (vähemalt)

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#7

Postitus Postitas osaw » 12 Sept 2013 01:16

Punane pole kaugeltki unustuste hõlma vajunud, võinoh...

Vennas läks kaitseväkke ära, aga ma ei jõudnuki Punast talle tutvustada. (Ärge kartke, juba näinud). Et kaak mulle oma auto jättis, siis kadus natukeseks ka suurem motivatsioon 03-e ehitada. Lada jäi siis algselt seisma, sest üks tagumine tuli ei põlenud, ning tulede klaaside kruvid olid igal pool kinni roostetanud ja katki - leboots. Lisaks võtsin maha ka väsinud tugilaagrimuhviga kardaani.
Pilt

Kui 03 pakkudel ootas, siis kulutasin lahkelt paar ööd oma ainsast vabast ajast kolmanda tuttava e46'e ehitamist võõrustades ja juhendades. Oma vigadest targemana oskasin teda motiveerida ja aidata mõnigate spetsiifilisemate asjadega. Mäletan väga hästi seda, kui relaka kardaanitunnelisse lõin, seega üritasin temale esimese lõhkumise juures olla nii suureks toeks kui võimalik, all the way. Nõnda midagi eriti suurt Ladaga ei toimundki. Lisaks polnud ka enam kodus nii palju nagu varem. Laisa inimesena sõitsin töötava autoga, kuni saatusliku hetkeni, mil augusti viimases lõpus:
Pilt

Nüüd polnud enam muud kui pidin Punase kokku panema. Teoorias lihtsaks peetud, osutus kõige raskemaks tugilaagri kätte saamine. Ausõna, ma parem teen 6 jooksu pidureid või vahetan sidurit (pärislet mitte), kui võtan veel ühe tugilaagri ära. Kardaani kokku pannes avastasin, et ma võisin jooned peale märkida küll, aga: .1 need olid tundmatuseni kulunud .2 ma ei märkinud igale osale .3 pilte oli mul kardaanist veel vähem. Siiski panin võlli kokku ja erilist vibratsiooni ei tähendanud. Pakkudel lasin probleemidetta 140 välja, teepeal koliseb ja logiseb mu 21033 nii palju, et ma eriti seda vibratsiooni nii kui nii ei taju. Rõõmsa uudisena lisan ka selle, et sidur toimib hetkel ERITI põhjast aga pole veel sellese süvenenud.

Igasuguseid huvitavaid ja läikivaid juppe olen passitanud, aga mitte veel päris külge pannud: udukas, läikivad C-pillari restid, kogu ring ilukilpe, rulliga turvavööd, flantsid... Kui keegi oskab öelda mis võluväega C-pillari kroomitud restid paigas püsivad, võivad lahkelt teada anda.
Pilt

Lisaks üks jooks 90date alguse kettaid (sest mul on liiga vähe plekkvelgi: 6 jooksu).

Restide ja siduriga on iseenesest aega, kõige suurem draama on see, et mul on kadunud 2 trukki, millega pagasniku polstrid paika kruvitakse, ja ma ei saa tagavara rehvi katvat riiet kinni panna (võite ka pakkuda).

Kasutaja avatar
siksaator
Foorumi kasutaja
Postitusi: 631
Liitunud: 18 Aug 2007 21:05
Asukoht: Tallinn
Autod: VW Golf III

#8

Postitus Postitas siksaator » 08 Okt 2013 15:07

Tundub, et Tanelile nende kroomitud velje ilurõngaste müümine läks asja ette! Väga kenad näevad need veljed rõngastega ning koos whitewall-ga välja!:P

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#9

Postitus Postitas osaw » 08 Okt 2013 23:05

:) Ma püüan need need nüüd ilusti välja mängida. Kurb asi on see, et need 01? veljed mis ma veelgi varem ostsin, on ilusasti öeldes "natukene" kõverad. Sõites ma midagi eriti hullu muidugi ei tunne, sest sinna sai ämbritäis raskusi pandud, aga kripeldab küll.

Lada on hetkel üldiselt tervise juures, aga paar nädalat tagasi hakkas mäost türile sõites jõud ära kaduma. Teepeal arvasin, et äkki hakkab kütus otsa saama, sest kodust asusin teele vilkuva bensiinitulukesega. täpselt aru saamata, mis häda on, veeresin koju välja. Korra proovisin kohapeal käivitada j läks tööle ilusti, lisaks läks muretult ka pöördesse- kütust jagus.
Siis aga vahetasin ülejala jahutusvedeliku ära ja sõitsin Tartusse. Kohale jõudsin muretult, aga Tartus ringi sõites võis jällegi samahästi, et pedaalidele üle kolida, kui ainult 1. käiguga tänavalt üles vedas. Mis kala on, ma ei kujuta ette. Foorum väidab et süüde vms, aaaga mtea, mul ju siiski on kurb komme igasugu korgid ainult pooltkõvalt peale keerata, ning äkki enne vee väljalaskmist oli termostaat kinni jäänud või mingi muu häda (temperatuurikell eriti üle 70 nt ei taha minna, lisaks kui ma mäost jõudes korra käivitasin näitas kell 130 kraadi sooja, AGA kuna näidikuteblokk pole siiamaani kinni kruvitud, ei tihanud ma seda täielikult usaldada).

Kahjuks miskit head pilti, kuidas ta praegu ratastel on, ei ole. Lisaks ei ole midagi toimetanud, ning salongi iseloomustab parimal juhul "seapesa". Ai valetan siin, panin kroomist C-pillari restid külge lõpuks yes-yes. Sellest teen klõpsu kohe kui asjalikku aega saan.

Edu!

Kasutaja avatar
GTA
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1316
Liitunud: 03 Dets 2003 21:37

#10

Postitus Postitas GTA » 09 Okt 2013 10:51

Milline näiteks ilm oli kui selline jõu kadumine tekkis? Katkuma, jõnksutama ei hakanud? Sellise niiskema ja nulli ümber ilmaga (kuigi ega neid nüüd ülemäära pole olnud ka aga öösel juba küll) tuleks karbussi õhuvõtt panna talvisesse asendisse, võib esineda juba ka karbussi õhukanalite kerget jäätumist.
Meskimeni seadus - Kunagi pole aega teha midagi korralikult aga alati on aega ümber teha

VAZ 2105 - "kopika" värskem teised, millele vaid ühe pika joonlauaga varustatud disainerite meeskond püüdis anda veidi nooruslikuma välisilme

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#11

Postitus Postitas osaw » 04 Nov 2013 22:15

Ma olen võrdlemisi pahviks löödud hetkel, et sansa on mu Aastaprojekti kandidaadiks pakkunud.

Mis kala 03'e Tartus tülitas ma täpselt ei tea, sest kodus pidas ta end jälle viisakalt üleval, põhimõtteliselt. Ju peab profülaktiga mõttes karpa korra lahti võtma ja mootorit silitama.

Kütusekulu ise tuli umbes 6l/100km'le Türi-Tartu-Türi otsa kohta. Punasele tulukesele tankisin 15l otsa ja koju jõudsin uue punase tulukesega. Mõõtmine oli äärmiselt ebatäpne, sest täpset kulunud kütusehulka ei tea, ega ka läbitud teepikkust, sest lugema hakkasin alles kusagil teepeal. Sellele, mis Ülikoolilinnas toimus ei taha isegi mõelda.

Mis talvel saab, ma ei kujuta ette, parima meelega ei sõidaks üldse, hoiaks nii kuis võimalik. Nii ta hetkel on:
Pilt
(Ainuke pilt mille kiiruga tegin, seega peate leppima.)

Lähema tuleviku töid on tatist ja tolmust siginenud nagu kärbseid:
  1. Põhi tahab uut mastiksit
  2. Salongi võiks nuumata heliisolatsiooniga
  3. Uksepolstrid tahavad niiti ja nõela
  4. Erineva tugevusega katteplekid kõhualla poltida
  5. Auguga radikas külge organiseerida

Üldse, teha on ropult. Ilmselget tahab ka kere tööd, aga ma olen hetkel kahjuks juba praeguste tööde osas realist. Käest ära minna võib alati ;)

Päris otsasid kokku veel ei tõmba, proovin miskit ülevaatlikumat jagada selle aastanumbri sees.

Olge tugevad.

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#12

Postitus Postitas osaw » 28 Dets 2013 12:25

Sö,

Esimestest piduritest kaob ikka veel mahl kuhugi ära.

Nüüd võib küll enamvähem lugeda hooaja lõppenuks (niipalju nagu seda oli) ja ma jäin päris rahule: üle 102 aasta Lada vuras jälle ning suve hakkul sain päris palju tehtud. Ei midagi one of a kind, ega top-notch'i, kuid ma olen ülirahul Igastahes.

Lootsin kuidagi ennast Punasega Adaverele organiseerida, aga sain TÜV'l teada, et käändmiku kõik poldid on lahti. Et 03 ise kohale ei tule (ning kalender spoilis juba mu Lada ära), siis sirvige pilte:
Pilt

Pilt

sest jõulud:
Pilt
(Pilte vähe, sest ei ole kaugeltki valmis.)

Ei ole kiire, ega võimas, ega öko*, ega hea juhitavusega, ega ohutu, ega töökindel, ega mugavustega**, ega vaikne, ega luksuslik, ega eksootiline, ega korras, ega valmis. - Ideaalne.

...

* 6l?/100km-le
**can't complain

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#13

Postitus Postitas osaw » 04 Juun 2014 00:03

Niisiis,

Sain teada kuhu pidurivedelik kaob.

Lõpuks võib vist lugeda hooaja avatuks. Kui eelmine oktoober ülevaatusel käisin, ja öeldi, et tagumised polstrid võiks olla, ning et käändmiku poldid on lahti, jäi 21033 tuleviku ootama. Kevadel siis ühel päeval kraapisin viitsimise kokku, ning keerain rattad alt ära. Esimene hirm oli, et ma pean uuesti rooliotsasid hakkama ära võtma. EI! Ma arvan et ma pigem vahetaksin sidurit kui jauraksin veelkord rooliotstega. Oh seda kergendust kui avastasin, et kõikidele poltidele käändmikul pääseb niisama ligi. Minu üllatuseks sai neid polte lausa näpuga kinni keerata.

Õhutasin ka järjekordselt Pidureid, kuna rattad olid juba alt ära, ning mõtlesin et, "oh, sidur on ka juba ühe jalaga hauas, õhutaks teda ka natuke, kui raske see ikka olla saab?" sidur läks lupsti lõppu ning mina aru ei saanud kuidas ta sealt välja peaks käima. Ei hakanud pikalt menetlema, otsustasin mõlema otsa silindrid uued osta. Ühendasin nad ära, aga õhutada ei oska. Sõber tuli ka appi, aga isegi kaks pead ei mõistnud: pedaal alla, nippel lahti-kinni pedaal üles, või eelneva nelja punkti mis tahes kombinatsioon ei andnud tulemusi, absoluutselt mitte midagi ei toimind. Mingiaeg sõber läks ära ning jäin ise koos ustava planguga siduri draamat edasi harutama.

Pilt

Ma ei tea MIS juhtus, ja MILLAL, aga sidur hakkas tööle ning ma ei kavatsenudki edasi surkida.

Lepisime sõbraga kokku, et käime järgmine kord ülevaatusel ära, mis tähendas loomulikult, et pidi jälle pidureid õhutama ,sest nädal on täpselt see aeg millega paak tühjaks nõrgub. Uurisime kõiki ühendusi aga ei mõistnud midagi. Kui pidurid õhutatud, valasin pool kankut kütust paaki ning seadisme tallad ülevaatuspunkti poole. Mõnesaja meetri pärast kuulsin suurt loginat. Me kumbki geenius ei olnud esirataste polte kinni keeranud. Ülevaatus ise oli ka paras seiklus, ent läbi ei saanud, sest tagumiste pidurite pidurdusjõud olid sigaerinevad.

Möödus nädal, teinegi, oli Tanel reservi saanud (too kaak, kes mulle ennemuistse juba kroomist võrud velgedele organiseeris) ning pakkus et tal pole miskit teha tuleb aitab juurelda. Poiss oskas kohe vaadata peasilindri alla, ning sealt märga immitseski. "Sa pole ise seda kunagi kahtlustanud?" "Ei, ma arvasin et pigem ma olen midagi unustanud, kui et mõni endine asi katki on." Panime poevärske jupi asemele ning Ülevaatuspunkti kanalis asetasin tagasi ununenud käsipiduri vedru ning pidurid said tulemuse "kõik on väga hea"

Pilt
Värske reservisti ja eksamiväsinud tudengi stiilinäide*

Väga vabaltvõib olla, et seda Ladat on mu sõbrad kokku kauem remontinud kui mina sellega sõitnud. Ma ei muudaks mitte. kui. midagi.

Korraks pelgasime juba, et käsipidur on ka, maas, aga seekord kumbki meist nii tark ei olnud.

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#14

Postitus Postitas osaw » 20 Juun 2014 00:04

Kui eelmine sügis käisin Ladaga Tartus, siis see kevad käisin Tallinnas.

Kuu aja pikkuseks kujunenud eksamisessioonist lubasin endale paar vaba päeva, et minna Sõbraga tema klubi sünnipäevale. Kuna ta soovis tungivalt, et 03 ka sinna jõuaks ,siis hakkasin Punast juba pikemalt ette valmistama. Et vältida jõu kadumist, nagu juhtus Tartus ja ka ülevaatuspunktis, võtsin lahti karburaatori. Ausaltöeldes ega ma midagi aru ei saanud, keerasin vaid kruvisid ning puhusin kompressoriga erinevaid auke läbi. Ujukipaagis või mis-iganes kohas, kus ujuk ujub, oli küll räige sodi, aga sodi sodisebki, seega ei heida ma midagi ette. Mootorit soojendades, märkasin, et radikas lekib kergelt rohelist vett, ning otsustasin lõdvikut kontrollida...

Pilt
See ei olnud just see, mida ma kook ja lilled näpus keset unetut eksamisesiooni ja öö enne üritust oodanud oleksin. Hakkasin plaane hauduma kuidas maalt üks teine radikas ära tuua ilma inimesi liigselt tülitamatta, ning viisin vennase rõõmusõnumitega kurssi ja hakkasin öö hakul hoopis hekki pügama.
Ühtäkki aga meenus, et tegu on vask vasikaga, ning tinajoodet ma teoorias oskan. Puhastasin toruotsa ja radika valtsi, misjärel kandsin uue tina peale, millega lõpuks puhuri ja kolvi kaas abil aitasin vana paari uuesti kokku. Jäi ideaalne.

Pühapäeva hommikul oli Tallinn veel unesegane ja kohale ma jõudsin, kus igatepidi üllatuseks tehti 03st pilte kah:
Pilt
Pilt
wheelsbywowka

Pilt
raunophotography

Hallutsinatsioonid, milliseks Ta kujuneda võiks, on alles viimasel ajal enam vähem selgemaks saanud. See on üks põhjus miks ei ole veel ka mingit suuremat ehitustööd ette võtnud, sest ma pole kunagi eriti viitsinud asju 104 korda teha. Lisaks olen piisavalt enesekindel, et ma ei pea vajalikuks katsetada mingeid veidrusi,. Pealegi ennekõike, nagu teistelgi, on see protsess mulle endale. Kuna plaanid on lausa pooleni realistlikud, siis ajan üle riigi aegajalt juppe kokku ning ootan kuiks jälle paar pikemat pai teha saab.



logiseb, koliseb, ragised ja paugub, aga rahule ei jäta.

osaw
Foorumi kasutaja
Postitusi: 61
Liitunud: 23 Dets 2010 00:18
Asukoht: Türi
Autod: 21033

#15

Postitus Postitas osaw » 12 Dets 2016 23:31

Elu on juhtunud.

Isegi kui argimured ei lase Tal iga päev meenuda, on Lada kõike muud kui ära unustatud. 033 on viimastest uudistest alates olnud nelja seina vahel ja katuse all, oodanud. Niipalju olen tahtnud teha. Plaane on olnud kalleid ja veel kalimaid ja väga kalleid. Lõpuks aga märkasin, et olgu mu soovid ja ideed kui head tahes, reaalselt tahab Punane kere remonti. Mõeldes sellele mida Ta mulle andnud on, võib kõhklusetta suruda maha igasuguse ego ja edevuse plaanid, ning võtta ette põhjalikuma renoveerimise vanale sõbrale.

12st uksekruvist sain erinevate kruvikeerajatega kätte: 5. Nendest kolm tavalisega, kaks löök-kruvikeerajaga (kuni see puruks läks). Ülejäänud meelitasin välja keevitades. Närve kulus, aga kui meetod töötas, olevat kaugele näha olnud kuidas nägu peas peeretanud. Niimoodi eest kukusid kõik väravad 2015 suvel.
Pilt

Sügisel ostsin ettenägematute asjaolude tõttu omale ühe väsinud mk2 igapäevakäru. Sellega kaasnev peavalu võtis kogu energia mis kategoriseerus "vana raua putitamisele" alla. 2016 augustis peavalu kadus ning koos uute rõõmudega lendus puhtaks Lada pagass ja eest klaasid. Kuigi ei segaks, otsustasin 033e keretöödeks võtta maha ka käigukasti, mida kunagi keskkoolis sõpradega nii kirglikult juurde ehitasime, kvaliteet aeg, kvaliteet seltskonnaga. Siiamaani muljetame. Ära lõigatud plekk on ettenägelilkult tänaseni alles. Nüüd otsin passivselt Lada algupärast 5-käigust kasti, ning pakun 5-käigulist poola fiati kasti. Aasta pakkumine!

Kui käigukast on paras jupstükk, mida üksinda külge ja maha mediteerida, siis viimase raskema sammuna, mootori, astusime rahulikult kahekesi koos maha. Starter võis korra viriseda, ent reas-neli ise, enam meie kahe karismale vastu ei suutnud panna.
Pilt

Järgmiseks on noppida tuled ja juhtmed, ning oodata kevadet. Kõike saab, aga muuseas olen ma nii targaks saanud, et keevituse lasen teha oskajamatel. Peas aga hakkab keerduma mõte, et "kui mootor juba maas on..."


Olgugi, et hetkel on üks roostes katusega rula, sigarahul olen.


Mine “Külastajate autod”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist