2106, Kaalikas, 1983
Postitatud: 09 Jaan 2013 19:39
Tervist, kaasfoorumlased.
Pärast pikka foorumi jälgimist võtsin lõpuks julguse kokku, et rääkida natuke enda Žigulist.
Auto esmane registreerimine Eestis oli 02.01.1983 ehk paar päeva tagasi sai masin 30-aastaseks. Mudeliks on muidugi 2106, nagu ka pealkirjas on mainitud. Algselt kuulus see auto mu tulevase ämma isale, kelle jaoks olid kestvad asjad olulised. Tänu temale on see auto ka nii hästi säilinud. Sai väga korralik roostetõrje tehtud. Siiani hingitseb ka liistude vahelt "tõrva" välja. 1990. aastate algul lahkus ämma isa ja autot hakkas kasutama ämm. Ei olnud küll nii hoolas, aga siiski pole see auto veel siiamaani lund näinud. Juhtus ka õnnetusi, mis senini paistavad piltide pealt välja - juhiuks käis tagurpidi ja muud kriimud. Eks need ongi need kõige prioriteetsemad lahendamist vajavad probleemid. Tulevane ämm lõpetas autoga sõitmise 2004. aastal ja pärast seda seisis ta suvilas, talviti garaažis ja suvel õues. Sealt tuli ka see suur pleekimine.
Aga jõudes nüüd praegusesse hetke. Enda käsutusse sain ma auto 2012. aasta suvel. Olin põnevil. Sai ostetud uus aku, kuna vana suutis isegi pärast laadimist vaid korra mootorit ringi ajada. Aga enda üllatuseks läks uue akuga praktiliselt kohe käima (kohene käivitumine vene masinate arvestuses ). Mootor käis vaikselt, kuid varsti hakkas kapoti alt suitsu tulema. Esimene ehmatus oli suur, aga kapotti avades selgus, et igasugune õli ja prügi segu otsustas põlema hakata. Probleem nüüdseks lahendatud. Järgmise probleemina avastasin, et sidur on kinni roostetanud. Selle vastu aitas Ladaklubi foorum: tagaratas üles, 2 käik sisse, käima, sidur-pidur-gaas korraga. Suur tänu teile
Pärast väikest testsõitu, tulede ja vilede kontrolli, oli masinaga vaja sõita garaaži Tartusse. Reis Peedu suvilast Tartusse kulges vihmase ilma ja autoga, mis polnud 8 aastat sõitnud, üsna ärevas meeleolus. Aga rahulikult 70-ga sõites pidas kõik kenasti vastu.
Järgmiseks oli vaja lasta masin üle kontrollida ja tutvuste kaudu leidsime pensioniealise mehe, kes varem oli töötanud Žiguli teeninduses. Tema juures sai siis õlid vahetatud, süüde sätitud, filtrid vahetatud, pidurid ja sidurid õhutatud, klappide vahed sätitud (?), käsipiduri tross pingutatud - kindlasti oli midagi veel, aga praegu rohkem ei meenu. Igatahes sai väike hooldus tehtud. Hiljem sai oma garaažis veel vahetatud jahutusvedelik ning esimesed piduriklotsid, mis olid üsna õhukeseks sõidetud. Sai ka istmekatted eemaldatud ja välja tuli ilus punane sisu
Ning nüüd põhilise juurde, miks ma üldse teile praegu kirjutan.
5. augustil küsisin pruudilt suure küsimuse ning pärast jah-sõna otsustasime üsna kiiresti, et just see Žiguli on auto, millega tahaksime oma senise elu kõige tähtsamal päeval ringi kihutada Aga et seda teha, oleks vaja autoga natuke tööd teha. Pulmad toimuvad sügisel 2013 ning enne seda on minu ülesandeks pulmamasin korda saada. Et see mul paremini õnnestuks, hakkangi teilt edaspidi abi paluma igasuguste erinevate küsimustega.
Sai nüüd küll räägitud. Natuke pilte ka.
Mõned küsimused ka.
Mis teie teeksite sellise isendiga, kui oleks vaja ise sellisega oma pulmas sõita?
Pärast pikka foorumi jälgimist võtsin lõpuks julguse kokku, et rääkida natuke enda Žigulist.
Auto esmane registreerimine Eestis oli 02.01.1983 ehk paar päeva tagasi sai masin 30-aastaseks. Mudeliks on muidugi 2106, nagu ka pealkirjas on mainitud. Algselt kuulus see auto mu tulevase ämma isale, kelle jaoks olid kestvad asjad olulised. Tänu temale on see auto ka nii hästi säilinud. Sai väga korralik roostetõrje tehtud. Siiani hingitseb ka liistude vahelt "tõrva" välja. 1990. aastate algul lahkus ämma isa ja autot hakkas kasutama ämm. Ei olnud küll nii hoolas, aga siiski pole see auto veel siiamaani lund näinud. Juhtus ka õnnetusi, mis senini paistavad piltide pealt välja - juhiuks käis tagurpidi ja muud kriimud. Eks need ongi need kõige prioriteetsemad lahendamist vajavad probleemid. Tulevane ämm lõpetas autoga sõitmise 2004. aastal ja pärast seda seisis ta suvilas, talviti garaažis ja suvel õues. Sealt tuli ka see suur pleekimine.
Aga jõudes nüüd praegusesse hetke. Enda käsutusse sain ma auto 2012. aasta suvel. Olin põnevil. Sai ostetud uus aku, kuna vana suutis isegi pärast laadimist vaid korra mootorit ringi ajada. Aga enda üllatuseks läks uue akuga praktiliselt kohe käima (kohene käivitumine vene masinate arvestuses ). Mootor käis vaikselt, kuid varsti hakkas kapoti alt suitsu tulema. Esimene ehmatus oli suur, aga kapotti avades selgus, et igasugune õli ja prügi segu otsustas põlema hakata. Probleem nüüdseks lahendatud. Järgmise probleemina avastasin, et sidur on kinni roostetanud. Selle vastu aitas Ladaklubi foorum: tagaratas üles, 2 käik sisse, käima, sidur-pidur-gaas korraga. Suur tänu teile
Pärast väikest testsõitu, tulede ja vilede kontrolli, oli masinaga vaja sõita garaaži Tartusse. Reis Peedu suvilast Tartusse kulges vihmase ilma ja autoga, mis polnud 8 aastat sõitnud, üsna ärevas meeleolus. Aga rahulikult 70-ga sõites pidas kõik kenasti vastu.
Järgmiseks oli vaja lasta masin üle kontrollida ja tutvuste kaudu leidsime pensioniealise mehe, kes varem oli töötanud Žiguli teeninduses. Tema juures sai siis õlid vahetatud, süüde sätitud, filtrid vahetatud, pidurid ja sidurid õhutatud, klappide vahed sätitud (?), käsipiduri tross pingutatud - kindlasti oli midagi veel, aga praegu rohkem ei meenu. Igatahes sai väike hooldus tehtud. Hiljem sai oma garaažis veel vahetatud jahutusvedelik ning esimesed piduriklotsid, mis olid üsna õhukeseks sõidetud. Sai ka istmekatted eemaldatud ja välja tuli ilus punane sisu
Ning nüüd põhilise juurde, miks ma üldse teile praegu kirjutan.
5. augustil küsisin pruudilt suure küsimuse ning pärast jah-sõna otsustasime üsna kiiresti, et just see Žiguli on auto, millega tahaksime oma senise elu kõige tähtsamal päeval ringi kihutada Aga et seda teha, oleks vaja autoga natuke tööd teha. Pulmad toimuvad sügisel 2013 ning enne seda on minu ülesandeks pulmamasin korda saada. Et see mul paremini õnnestuks, hakkangi teilt edaspidi abi paluma igasuguste erinevate küsimustega.
Sai nüüd küll räägitud. Natuke pilte ka.
Mõned küsimused ka.
Mis teie teeksite sellise isendiga, kui oleks vaja ise sellisega oma pulmas sõita?