2103, inimloom, 1977

2103, inimloom, 1977

Võimalus foorumi külastajatel oma Ladat lähemalt tutvustada
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107

Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.

Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3916
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

#21

Postitus Postitas logman » 08 Veebr 2014 02:35

 
inimloom kirjutas:Tervitus kaasvõitlejad

Täna mõõtsin üle oma mootoriprojekti ploki, huvi pärast...

...Oskab keegi öelda, millega siis ikkagi tegu on? Kas tõesti 2103 mootoriplokiga, mis on puuritud suuremaks 1.5 liitrilt 1.6 peale, lihtlabane 1.3 plokk, algusotsa 2106 plokk või midagi muud.


http://www.motors-vaz.ru/blok_vaz03_23r.html
Sealt selgub, et silindri ülemise serva ja väntvõlli kesktelje vahe on 2106 ja 2103 plokil 215,9mm.
2101 ja 21011 omal aga 207,1mm

Kasutaja avatar
SexSix
Foorumi kasutaja
Postitusi: 2329
Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
Asukoht: Viljandimaa
Autod: 013

#22

Postitus Postitas SexSix » 08 Veebr 2014 12:03

2103 plokk, toodetud 18. juunil 1976. aastal. Puuritud siis 79 mm kolbide jaoks. Tundub auto originaal mootor olema. Mis aasta on kirjas pirkal?

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#23

Postitus Postitas inimloom » 09 Veebr 2014 23:11

Tervitus

Kui silindri kõrgust mõõtsin, siis ei olnud veel kursis, et peaks üritama kesktelje järgi rihtida, järgmine kord saab tõenäoliselt selgust selle kohalt. Birkat kui sellist ei ole, tegu on plokiga, mis olevat pakkuja sõnul olla uus, aga paistab, et ei pruugi, kui osutub puurituks.

Pagasi ja kapoti luukide vastu tunnen endiselt huvi siiski, kuigi finantspool on alati see, mis progressi pidurdama kipub.

Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3916
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

#24

Postitus Postitas logman » 10 Veebr 2014 02:37

Sa ei pea kesktelje järgi rihtima.
Mõõda väntvõlli pesa põhjast ja liida pool väntvõlli raamikaela jämedust pluss saale paksus juurde.
Isegi kui saale paksust ei tea, on juba pilt selge, mis plokiga tegemist on.
Raami kael (originaal, std.): ~50,7mm
Saale (originaal, std.): ~1,8mm

http://vazik.ru/plugins/content/content.php?content.12

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#25

Postitus Postitas inimloom » 10 Veebr 2014 14:45

Mõlemat pidi, nii keskkohast mõõtes (saab ju raamsaale poolituskohast mõõta) kui ka saale põhjast, sain tulemuseks 215,5 mm. Too 0,4 mm võib olla ka nihiku ebatäpsus, sest ploki pinnal on 0,0 mõõdumärgi peal (nagu ka paljudel teistel pindadel). Aga seega on tegu ikkagi 2103 plokiga, mis tõenäoliselt puuritud 79 mm kolvi peale (samas tüüpilisi hoonijälgi jms ei näinud). Müsteerium sellelt kohalt lahendatud. Üritasin oma kesise venekeelega antud linke uurida, ei saanud päris täpselt aru, kas seal oli silindri originaalne seinapaksus ka antud, huvipärast võrdleks. Ega minimaalne soovituslik paksus 3,5 mm olnud?

Tegelikult algselt oligi plaan 1,6 mootor ehitada, aga see plokk sattus kätte. Paistis igast otsast uus olevat. Veesärk puhas ja katlakivita, kõikvõimalikud pinnad 0.0 mõõdumärkidega, üldiselt mustuseta, puudus õlist tulenev mustus karteris jne, sestap sai ta võetud.

Hea, et suure tuhinaga 76 Samara kolbe ära ei ost...

Seega parafraseerides Jeremy Clarksoni: "MORE POWER!" :lol

Kasutaja avatar
logman
Ladaklubi Liige
Postitusi: 3916
Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
Kontakt:

#26

Postitus Postitas logman » 10 Veebr 2014 16:57

3,5 mm on jah see hülsi seina miinimumpaksus, millest enamuses netiavarustes asuvais teemadest juttu on.
Meil olid siin head pildid üleval, aga aeg on nende kallal natuke hävitustööd teinud.
Olku saaks ehk toda teemat värskendada, kui pildid kuskil alles on... (?)

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=14883

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#27

Postitus Postitas inimloom » 10 Veebr 2014 17:44

Viimane link oli päris hea info. Jääb vaid küsimus, kas hülsi paksus on reaalselt terves ulatuses 5 mm, kui see nii on, siis peaks mootor hästi vastu pidama, kui hülsi sein tuhajuhe andmetel jääb vahemikku 4-6 mm. Jäin küll mulje, et sai mõõdetud hülsi ja ploki ülemises otsas oleva paksema randi alt, aga mine tea. Peab veel mõõtma ja uurima.

Kas mitte aasta 76 ei olnud miski 06 algusaasta? Äkki eksisteeris sel aastal miskisugu hübriidsete märgistustega mootoreid vms. Parandage mind, aga mu meelest näiteks Samara mootoreid katsetati 06 kere peal, olid need masinad ka esiveolised, ei mäleta. Vb. müüt või mäletan valesti.

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#28

Postitus Postitas inimloom » 14 Veebr 2014 14:46

Tervitus.

Kogu selle ploki saaga lõpetuseks pean tunnistama, et see ei sobi mulle. Tegu on tõepoolest 03 plokiga, mis on puuritud 79 mm peale. Kuna mind huvitab ka hülsi seina paksus, siis pean ta oma põhimõtete pärast hülgama. Kui kellelgi on soovi see plokk endale saada, siis tulgu ja võtku :rolleyes. Järjekordselt väga hea õppetund saadud.

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#29

Postitus Postitas inimloom » 23 Veebr 2014 21:42

Tervitus.

No mõni päev ei ole kohe üldse hea päev. Teinekord mitu päeva jutti :D. Ehk käidud üle pika aja maal autot vaatamas. Märtsist peaks saama ilma talverehvita liigelda taas, sellest mõte enne auto ära toomist varutud varuosad külge kruvida. Mõeldud tehtud, nimekiri töödest, mis laupäeval tehtud saada tahtis, ei olnud väga pikk.

-Esimeste pidurite sisemised silindrid vahetada, mõlemad kinni
-Käsipiduritrossi pingutada
-Raadio taaspaigaldada, uus kõlar paika panna
-Numbrilaud taaspaigaldada
-Kütusepump vahetada

Lihtsad ja kiired tööd käisid ladusalt... isegi kütusepump ei vajanudki vahetust, üks klambritest andis õhku vahele. Kui töödega alustatud 1200, siis 1530 paistis, et saabki kõik tehtud. Tõmbasin just esipidurile minevat toru kinni, kui käis krõks ning polt pooleks. No kurja, pold võtta ka varudest. Sammud võetud naabrimehe juurde, tehtud ise uus polt, aega võttis 2 tundi. Polt olemas, saab pidurid kokku laduda ja õhutama hakata. Prahh, õhutusnippel pooleks. Pusisin, mis pusisin, ei saanudki silindri küljest välja teist. Selge, uus silinder asemele. Jälle, 2 tundi kulunud. Lõpuks pidurid taaskomplekteeritud, silindreid ühendava toru vahelt pritsib õli. Vahetatud toru, ikka sama. Pärast neli-viis korda komplekteerimist toppisin toru vahele toruisolatsioonteipi. Jäi pidama. Lõpuks sai pidureid õhutada, kell 2030. Õhtul veel taaspaigaldatud raadio ja kõlar, kell tööde lõpuks 2130.

Järgmine päev. Proov masinaga garaažist välja sõita, pidureid pole. Olgu, sisse tagasi. Õnneks piisas vaid õhutamisest, ju oli kuhugi hulk õhku veel sisse jäänud või ei saanud õhtul vend aru, kas pidurid olid tagasi või mitte. Katse kaks, auto õuel ja põriseb lõbusalt, võis proovisõidule minna. Paneks siis peegli paika, see aga otsustas pihku jääda. GAAAH! :lol

Küll võib see tehnikaga tegelemine mõnikord närve süüa. Aga see tunne proovisõidul. Helid, lõhnad, vedrustuse vetruvus, raadio krõbin... lapsepõlv tuleb meelde... kõik on seda väärt olnud.

Ehk siis, ega kellelgi vähemalt mõistlikus korras peeglit pakkuda pole?
Lisaks, ehk oskab keegi näpunäiteid anda, kuidas peegli vahetust teha. Tõenäoliselt peab uksepolstri eemaldama, selle hiljem ka tagasi panema, on selleks uusi tüübleid vaja jne.

Pilt
Pilt: See neetud peegel, viimne piisk...

Kasutaja avatar
ToM
Foorumi kasutaja
Postitusi: 1034
Liitunud: 26 Juun 2007 00:24
Asukoht: Kohila/Tallinn
Autod: 2107, 2101

#30

Postitus Postitas ToM » 05 Mär 2014 01:30

 
inimloom kirjutas:
Mõlgub mõttes ka jagajast vabaneda ning paigaldada Fordi EDIS-4 süütesüsteem koos MegaJolt Lite Jr. programmeeritava süütega. Viimane peaks olema ka DIY (do it yourself) stiilis valmistatav. Ainus, mis natuke otsimist vajab, on mikrokontroller MC68HC908QB8. Megajolt seetõttu, et Megasquirt on kallis ning ei ole plaanis pritsungile üle minna. Kui romulast EDIS leida, siis peaks umbes 50 euriga tehtud saama.




Fordil on peale EDIS'e olemas ka ESC. Karbikese sisse on juba ehitatud MAP andur ja lisaks vajab ta eelsüütenurga arvutamiseks temp andurit ja ka väntvõlli asendi andurit. Pole küll programmeeritav, kuid on valmis lahendus ja peaks toimetama kenasti. Leidub teda lõpu Fiestade ja Escordite pealt, millel veel karburaator. Ka mõned superkrossi mehed pidid vist seda kasutama... :cool:
Pilt
m'kay

olaaf
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 4897
Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
Asukoht: nõmme
Autod: 2105 s1300, 21083r

#31

Postitus Postitas olaaf » 05 Mär 2014 09:24

 
inimloom kirjutas:Tervitus.

Kogu selle ploki saaga lõpetuseks pean tunnistama, et see ei sobi mulle. Tegu on tõepoolest 03 plokiga, mis on puuritud 79 mm peale. Kuna mind huvitab ka hülsi seina paksus, siis pean ta oma põhimõtete pärast hülgama. Kui kellelgi on soovi see plokk endale saada, siis tulgu ja võtku :rolleyes. Järjekordselt väga hea õppetund saadud.


Sa pead oma põhimõtted üle vaatama :)

70ndatel oli kasutusel teistsugune mootoriblokkide valutehnika, nimetatakse "muldvalu-blokid".

Näiteks toon siin, et muldvalu 2101 blokki (76mm) sai edukalt puurida ka 82mm peale ja kestis!

2000.ndate aastate 1500cc blokid on tähistusega 2103/2107 ja nendel on silindrisein ~4mm.

Normaalselt forsseeritud tänavasõidu mootorile on 5mm täiesti piisav.
Männiku laiali Garage
"90 percent of carb problems are ignition related.."

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#32

Postitus Postitas inimloom » 05 Mär 2014 11:39

Tervist

Selle süüte süsteemi leiutamisega on veel aega, aga mõtted liikusid samas suunas, mis ToM pakkus. Silindriseina paksus sai lõppkokkuvõttes mõõdetud 3,45 mm. Kui see kestab, miks mitte, aga ei taha ka mootorit ehitada, millel hülsid üsna pea tünniks lähevad. Häda selles, et otsene kogemus puudub nende suuremaks puuritud mootoritega. Küll aga, eksisteerib võimalus, et suvel saab see auto au olla pulmaliste raudruun, mis tähendab hetkel rõhuasetust välimuse parendamisele.

olaaf
Ladaklubi Auliige
Postitusi: 4897
Liitunud: 12 Juun 2002 09:16
Asukoht: nõmme
Autod: 2105 s1300, 21083r

#33

Postitus Postitas olaaf » 05 Mär 2014 12:59

Oot enne kirjutasid, et seina paksus 5mm, ma vaatasin pildilt, et markeering nagu uuema tüübi blokil..

3,x mm on suhteliselt riskantne värk juba..

Lihtsam on leida mõni teine 2103/2106 blokk - 03 oma, mis vajab puurimist 76,7 peale on meil täiesti laos olemas ja saadaval..

Kas kuskil on olemas ka selle Fordi ESC juhtbloki süütekõver? ma nagu ei leinud - pealegi on need blokid paljudel eri töömahu ja surveastmega mootoritel erinevate koodidega..
Männiku laiali Garage

"90 percent of carb problems are ignition related.."

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#34

Postitus Postitas inimloom » 05 Mär 2014 14:03

Ahjaa, vabandan segaduse pärast, jäi mainimata jah too uue mõõdu saamine. Enne ei ulatanud ikkagi nihiku käpad silindri seinani vaid jäid serva taha pidama. Aga ega käed tagaotsast välja kasva, tehtud eraldi mõõteriist, too kalibreeritud ning sellega mõõdetud. Tulemus keskmiselt +-0,12 mm, aga siinsel juhul oli suurusjärk oluline.

No jah, nede tehaseajudega on kohati ikaldus. Parimat tulemust tõenäoliselt ikka ei saa. Tulen nende probleemide juurde tagasi siis, kui kord on aeg hakata seda projekti edasi arendama. Megajolti puhul on probleemiks õige mikrokiibi leidmine, samas ega programmeerimine otseselt keeruline pole, aeganõudev. Lihtsamatest lahendustest paistab Arduino Due piisavalt võimekas olema (84Mhz taktsagedus, 32 bit, piisavalt interrupte, jagamistehted ei võta liialt ressurssi jne), tal jällegi probleemiks kivi 3.3V nimipinge, kui laiem hulk elektroonikat töötab 5V peal. Küll aga on erinevaid lahendusi, kuidas tekitada 3.3V->5V üleminekuid ja vastupidi.

EDIS-est tuleb 12V signaal süütehetkede kohta ning tahab sisse saada 5V süütenurga signaali, sisse tuleb lugeda veel MAP-anduri signaal. Lisaks võib juurde pookida temperatuurianduri. Arvutusmudel süütenurgaimpulsi jaoks on excelis juba testitud ja töötab.

Muidugi kogu digielektroonika tasub kaitsta korraliku toiteahelaga. Umbes nagu sellel LINGIL

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#35

Postitus Postitas inimloom » 06 Mär 2014 20:57

Tervitus

Progress:cool:

Valminud esimene velg. Tooniks valitud lillaka alatooniga punane. Kui prooviveljele värvi peale lasin ning pärast öist kuivamist töökotta astusin, võttis see toon lausa jalust nõrgaks. Väga kaiff! Viimase viimistlusena on velje sügavam rant u. 2..3mm laiuselt mustaks värvitud, kuna kahjuks lasin ta liivapritsiga kive täis. Küll aga too must rant petab juba üsna lähedalt vaadates ära ning ei pane kiva tähele.


Pilt
Pilt: Värskelt valminud velg



Lisaks tehtud enda jaoks huvitav avastus. Nimelt eksisteerib mitut erinevat vaz velge - kareda pinnaga ja sileda pinnaga. Olukorda illustreerib järgnev pilt. Kes tahab velgi taastada, võtku pigem sile velg. Sileda pinnaga velg oli veel tehase värvi all, mis on ikka kuratlikult kõvasti kinni. Kui karedat velge tegin (ei pannud enne tööga poolepeale jõudmist vahe tähele), siis puhastamiseks liivapritsiga kulus u. kolmveerand tundi. Tehase värvi all velje puhastamiseks kulus 3-4 tundi.

Pilt
Pilt: Ülal sileda pinnaga, all kareda pinnaga velg, metallini lihvitud osa tähistab konarusi

PS. Mitte tähele panna värvitoonide virr-varri, sai katsetatud erinevaid lahendusi.


Kirjutan siia üles ka värvipurgilt koodi, et kindlalt olemas oleks: 41195

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#36

Postitus Postitas inimloom » 08 Okt 2014 00:02

Tervitus

Ei ole ammu aega olnud siia kirjutada. Nüüdseks suvi möödas, auto garaažis, ootab esisilla remonti (ees üsna täielik väljavahetus).

Küll aga esisild ei olnud tänase kirjutamise põhjuseks. Käsil hoopis teine projekt. Nimelt, kuna minu vanakeses käib jahedatel ilmadel salongi temperatuuri reguleerimine lihtsal põhimõttel - kas on jääkapp või põrgu kuumus. Seega tuleb midagi ette võtta.

Lahenduseks arendusplaadi Arduino baasil kliimaautomaatika. Kes ei ole kursis, millest jutt, siis http://www.arduino.cc/. Süsteemi elementideks step-down konverter, mis kaitstud dioodiga vastupolaarsuse eest, potentsiomeeter, soovitud temperatuuri valimiseks, digitaalse väljundiga temperatuuri andur (või mitu), Arduino pro mini, relee moodul. Pildilt puudu solenoidiga toimiv soojakraan.

Idee järgnev: potentsiomeeter on ühendatud auto originaal soojakraani hoovastikuga. Olenevalt potentsiomeetri väljundväärtusest saab valida salongitemperatuuri omale sobivas vahemikus (nt. 17...27). Temperatuuri andur hakkab kontrollima, kas salongis valitseb valitud temperatuur. Kui temperatuur on alla valitud väärtuse, lülitatakse relee abil soojakraan avatud asendisse, kui tõuseb üle antud väärtuse, lülitatakse soojakraan kinni.

Pingeregulaator on valitud võimalikult kõrge sisendpinge taluvusega. Releemoodul valitud selline, mis toimib loogika HIGH signaalile.

Kõik detailid tellitud ebayst, igaüks u. 2 dollarit tükist. Kui viimased hiinast kohale jõuavad, saab hakata valima temperatuuri andurile sobivat kohta. Prototüüp koos, võin huvi korral ka koodi jagada.

Sama projektipõhja saaks kasutada ka huvitavamate projektide teostamisel, näiteks kliimaseade žigulis.


Pilt

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#37

Postitus Postitas inimloom » 07 Apr 2015 11:25

Tervitus

Talv möödas, aeg jälle valget noolt garaažist välja ajama hakata. Plaan oli kevadeks esisilla remont tehtud saada, aga nagu üliõpilasele kombeks, jääb kõik viimasele hetkele ehk eelmisele kahele nädalale.

Ehk lühidalt lahingplaan oli järgmine: esisild täielikult küljest ning ehitada uutest tükkidest üles.

Ootused: saada lahti kulunud õõtsapuksidest ning rooliloksudest, tõsta auto nina kõrgemale.

Õõtsa puksideks valitud polüuretaanist isendid, lootuses, et kestavad kummist kauem. Seni olen rahul, võimalik, et need on üheks põhjuseks, miks roolimine üsna palju konkreetsemaks muutus.

Vedrudeks valisin jäigema jäikusklassiga originaalid (kui mälu ei peta, siis kollase märkega). Ühes foorumi postituses küsisin arvamust, mida peaksin tegema, et saada auto nina kõrgemale (ei salli visuaalselt autosid, millel tagumikud püsti kui munga seesamune). Kõlas arvamus, et ehk vedrud lihtsalt väsinud. Paistab, et see osutus tõeks. Hetkel nina lausa tagaosast kõrgemal (ühtmõõtu rehvid alla saab, siis peaks auto täpselt horisontaalselt istuma). Eesmärk saavutatud.

Rooliotsad, šarniirid, lõpuks ka käändteljed, rattalaagrid, amortisaatorid, pidurikettad läksid kõik uued. Kulud kokku u. 250-300 eur.

Paistab, et ainus loks mis jäänud, on roolikarbi loks. Hetkel kahe vahel, kas hakata uut ostma (päris kallis) või mõni toorik osta ja taastada.


Remondiprotsess ise täielik seiklus. Esmalt, esisild paljaks. Kahjuks ei taibanud teha pilti hetkest, millal polnud ühtegi tükki küljes.

Pilt
Pilt: Esimesed tükid küljes

Nagu ikka, kuna alguses oli plaan osad tükid taaskasutada, siis läks kolm päeva tööd ajataha sest, šarniir ei tahtnud mitte kuidagi käändmiku küljest lahti tulla.
Pilt
Pilt: Peavalu

Kokkuvõttes on ikkagi odavam uued detailid osta, hinnalt kallim, ent pigem maksan selle raha kui kaotan oma elust aega mõttetu jauramise peale.
Pilt
Pilt: Moraal - osta uued detailid


Vedrutõmmitsat kui sellist eraldi mul ei olnud. Kasutasin kunagi Soomest Biltemast ostetud "madaldus" KIT-i, mille idee oli selles, et kahe taldriku ja poldi abil vedru kokku tõmmata. Poltide asemel kasutasin keerme latti ning kui vedru mutrite ja taldrikute abil piisavalt koos, siis pärast auto alla asetamist lõikasin rauasaega latid läbi. KIT hind 4 euri, lati hind 1 eur, lihtne ja odav.
Pilt
Pilt: DIY vedrutõmmits

Ilus ikka vaadata kui uued detailid autol küljes. Pilt tehtud pärast seda, kui läksin proovisõitu ilma amordita tegema. Õõtsus kahtlaselt :lol
Pilt


Ja lõpetuseks vanadaam kevadilma nautimas.
Pilt



Järgmine projekt ilmselt tagasilla ehitus, samuti uutest tükkidest. Ülekanne 3.9, võimalik, et piiratud libisemisega, uued vardad, uued laagrid, uued pidurid jne.

Mootor küll lekib õli iga kuuga aina rohkem, võimalik, et tuleb see enne teha.

Värvkatte uuendamine ja salongi korrastus jääb ilmselt viimaseks.

inimloom
Foorumi kasutaja
Postitusi: 51
Liitunud: 10 Juul 2012 16:45
Asukoht: Põhja-Tallinn
Autod: Vaz 2103

#38

Postitus Postitas inimloom » 23 Juun 2015 00:41

Tervitus

Pärast silla remonti sõidab auto ideaalselt. Tean kümneid härrasi, kes hädaldavad, et oi vene masinaga oli ikka jube sõita. Loll jutt, hooldamata auto on jah jube, uue sillaga sõida nagu uue autoga. Talvel sõidan hulka uuema saksa autoga, mõtlesin, et see seisab hästi teel... Vene ime trumpab üle :cool:. Sõidetud uue sillaga 3500 km, kolmel korral oli tarvis siit sealt polte juurde pingutada.

Mootor sööb õli umbes liiter õli 1000 km. Originaal süütest viskas totaalselt üle, käima ei tahtnud enam väga minna, tühikäik loopis, säti kuidas tahad, paremaks väga ei läinud. Polnud laagrit ka mida vahetada, puks selle asemel. Seega hangitud Vahurke käest kontaktivaba süüde, mis tegi asja päris heaks. Ideaalist oli puudu veel vaakum, mille väljavõtet karburaatoril ei olnud. Seega see tuli ise teha.


Pilt

Karburaatoril on üldiselt kolme tüüpi vaakumit.
[list=1]
[*]Ventuuri vaakum: Töötab konstantse vooluhulga ning energiate tasakaalu võrrandite peal. Ehk kui siseneva õhu vooluhulk jääb läbi kambri konstantseks, siis väiksemas ristlõikes on liikumiskiirus suurem ning kuna kineetiline energia suureneb, peab rõhuenergia vähenema. Seega tekib kiirenenud õhuvoolu tõttu vaakum, mida kasutatakse kütuse pihustamiseks karburaatorisse.
[*]Kollektori vaakum: Vaakum, mis tekib silindrite sisselasketakti tõttu, vaakumi alarõhk sõltub seguklapi avatusastmest. Teisisõnu, kui vajutada gaasipedaal põhja, väheneb vaakum peaaegu olematuks (muidugi arvesse tuleb võtta õhufiltrist jms. tulenevat takistust, mis tekitavad omakorda vaakumit). Selle vaakumi muutust saab kasutada süütenurga muutmiseks sõltuvalt mootori koormatuse astmest.
[*]Porditud vaakum: Porditud vaakumi eripära seisneb selles, et kui seguklapp on piisavalt avatud, siis vastab selle vaakum kollektori vaakumile. Kui aga lasta pedaal lahti ning käitada mootorit tühikäigul, siis vaakumi port asub seguklapi kohal ning saavutab praktiliselt olematu vaakumi. Seega vaakum "lülitatakse välja". See variant võeti kasutusele väljalaske gaaside puhtamaks tegemiseks.
[/list=1]

Otsustasin proovida kollektori vaakumit järgnevatel põhjustel: tühikäigul põleb segu külmemalt, sujuvam tühikäik, sujuvam käiguga pidurdamine (teoorias). Seega pärast põhjalikku karburaatori ehituse uurimist (oli võimalus uurida ka üht vaakumväljavõttega isendit), leidsin hea koha, kus väljavõte teha. Järgneval pildil punase ringiga märgitud ava võimalikult põhja mööda puuritud 0,5 mm ava ning keermestatud M6 mõõtu. Lisaks, treitud ka nippel vaakumvooliku kinnituseks.


Pilt
Pilt



Praeguseks sõidetud selle süsteemiga 1500 km, süütenurk ja karburaator on nüüdseks üsna hästi häälestatud. Tühikäik on võrreldes algse olukorraga vägagi sujuv, sõidu dünaamika vaakumiga hulka parem kui ilma. Põhiline vahe, mis tekkis, oli käiguga pidurdamises - auto kiirus väheneb hulga aeglasemalt, seega põleb tühikäigu segu õigemal süütenurgal. "Tuuninguga" väga rahul. Kui karburaatoris kütust on, siis läheb poolest pöördest käima.






Pilt

See on hämmastav, kui suurt osa võib üks auto inimeste eludes mängida. Praeguseks kolmas pruut, auto ikka sama. Käidud sellega pulmades, maetud pruudi koer. Käidud reisimas, mille käigus pidi öösel ilma tuledeta koju sõitma, sest laadimist oli vaid mootori töös hoidmise jagu. Hetkel ehitab see auto uut elukohta, nagu ka pildilt näha. Tõenäoliselt toon temaga mõne kuu pärast sünnitusmajast koju oma esimese lapse.


Seltsiürituste osas käidud sellega vanatehnika lustisõidul.


Parimat!


Mine “Külastajate autod”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist