Eesti Ladaklubi

Nice!

Tehtud! Möödus esimene korralik testipäev. Päev algas originaal külmkäivitusregulaatori vahetamisega FPR'i vastu. Nimelt on see vidin sedasi üles ehitatud, et ta omastab mootori soojust, pluss on tal sees eraldi mähis täpsemaks baassurve reguleerimiseks. Vastavalt kui seade soojeneb siis muudab ta temasse siseneva kontrollsurve kõrgeks, mis omakorda pritsepeas hakkab mõjutama peadüüsi. Mida soojem mootor, seda lahjemaks läheb küttesegu. Lisaks on Saksa insenerid pookinud sellesse seadmesse vaakumreferentsi pealt töötava küttesegu rikastamise mehhanismi. St mida suurem vaakum, seda rikkamaks läheb segu. Igaljuhul vahetasime ta välja, kuna miskipärast vaakumile see regulaator ei allunud ja midagi ei muutnud. Fpr lubab manuaalselt kontrollsurvet muuta, pluss saab temasse vedada vaakumi trassi turbo eest, mis siis vastavalt suuremale vaakumile hakkab rikastama küttesegu. Jagaja vahetasin tagasi tavalise vastu ja töötab paremini kui eelmine. Ette sai kruvitud ka võre. Esimene sõit Fpr-iga @ 0,5 bar ja segu püsis keskmiselt 13,0:1 juures. Need kes ei tea, vabalthingava normaalne segu on 14,7:1 mis tähendab siis 14,7 kg õhku : 1 kg bensiini suhet. Turbokal peab nominaalne segu veidi rikkam olema. Minek oli hea ja suu venis kõrvuni. Lõpuks asi töötab peale 4-ja aastat ehitamist Madalam ning jäigem auto andis kõvasti teelpüsivust juurde. Auto enam ei kõigu nagu varem. Eks topeltstabikas ka teeb oma tööd.
Järgmiseks keerasime boosti 1 bar juurde.... Kiirendus oli küll parem kui varem, ning 0-100 km/h ebatäpseid mõõtmisviise kasutades tundus, et jäi kuhugi 7 sek piirimaile. Kindlalt väita ei saa. Selle peale hakkas segu lahjaks jääma. Laptop salvestas juba teravaid sakke segukõveras mis küündisid kuni 18,0:1 juurde. Õnneks olid need vaid üürikest aega ja keskmiseks tuli ikka 13+.. 1 bari juures neljanda käiguga korraks tundus, et mootor rebis kiirusest veidi üle. Pärast video pealt vaadates on ka raske aru saada, võta siis kinni, kas sidur libises või mitte. Rohkem seda ei tundnud, kuna boost sai kohe madalamale keeratud, sinna 0,7 juurde ja seal toimetas auto juba parema seguga. Õnneks on veel veidi võimalust kütet juurde keerata, kuid seda tuleb testida teine kord, sest juba kokku keevitatud differ andis saba. Sellegipoolest olid kõigil tujud head ja ka kaanetihend jäi ellu. http://www.youtube.com/watch?v=eMjUC8wPGlA

täitsa lõpp.vinge video müts maha teie ees

igati kift pill, mootor kena puhas, meeldib.

Tänud heade kommentaaride eest. Hetkel on kool ning auto natukene seisab ootab surnud diffri vahetust. sügise poole tegeleme kerega eriti just välis ilmega, niikaua kui ilm kannatab. Samal ajal peaks loodetavasti ka mootorisse natuke täiendust tulema.

Väga raju masin on see,välimus võib küll huvitav tulla.

Polegi mahti saanud midagi uut rääkida. Eks kool võtab oma aja. Toimunud niipalju, et tagasilda läks 4.3 ülekanne ja välja sai vahetatud gardaani vahepukk.
Differ on jätkuvalt keevis. Said tehtud ka mõned sõidud. Kõrvaldatud ka väike probleem gaasihoovastikus. Nimelt varem ei avanenud segusiiber üle 80% kuna pedaali käik sai lihtsalt otsa. Nüüd aga silma järgi avaneb segusiiber 95%. Eks kunagi peab veel ümber tegema seda hoovastikku. Minek on nüüd parem kui varem. Said tehtud ka mõned videod, kuid materjali veel liiga vähe et sealt videot kokku sepistada. Mõni nädalavahetus vb võtab ette ja teeb ka enne talveunne minekut mõned sõidud. Senikauaks nägemiseni.

Well there's the problem. Sain lõpuks sidurist lahti. Lihtsalt viskas lamellid minema kolmanda käiguga.. Ennem siduri ära jooksmist sai gpsi'ga kiirust mõõdetud. Tulemuseks päris suur erinevus gpsi ja orig spidoka vahel. Nimelt gpsi järgi 100 km/h = orig spidoka 118 km/h. Sellest lähtudes tegin ära 0-100 kiirenduse sõber kõrvalistmel stopperiga aega võtmas. Tulemuseks 8.1 sekundit.
Praegu autol kast alt ja ootab uut sidurit. Plaanis soetada sachs'i korv ja ketas, aga eks näis mis saab.

Ladale peaks sobima 1988-1992 1,8 Mitsubishi Galandi ja mingi aja Mazda 626 siduriketas Kus kandis Võrumaal muidu asud? Mul kodus üks selline veidi loksus neetidega ketas vedeleb maal garages, et võin anda proovimiseks. Nädalavahetusel olen Urvastes.

Asun muidu võrust 25 km valga pool Kangsti külje all. Aga ei ole hullu. Mul omal ka orig ketas olemas, kuid väga ei tahaks tavalist enam vahele kruttida. Samas võiks olla ka tugevama survejõuga korv. Kuidas aga siduriketta tsentrisse saaks kui mootor autol peal? Varem olen pannud maas oleval mootoril teise käigukasti abiga, kuid nüüd miksit tsentreerimise võlli tarvis.

Silma järgi sätid paika. Siiani kõik kastid niimoodi otsa aetud.

Vaja sellist võlli, mille nuut klapiks ketta nuudiga ja mis läheks hoorattas keskel olevasse avasse tihedalt sisse. Täpselt ei tea, kuidas Lada mootori hooratta poolne ots välja näeb.

Natuke kaugel oled mu maakohast, muidu tuleks vaataks aparaadi üle

Tegelikult polegi vaja sellist võlli millel oleks nuudid. Lihtsalt peab olema kahe astmeline. Algus peab olema sellise diameetriga mis läheks väntvõlli tagusesse laagrisse ja teine aste peaks olema selline mis istuks tihedalt sidurikettasse. Asjalik oleks võtta teise kasti võll kuskilt, aga ei taha oma kasti laiali lammutada pelgalt selle võlli pärast. Silma järgi veidi raske panna. Kui natuke valesti läheb on kastiga jebimist palju.

PS: 30 km tuleks üks ots urvastest muidu.

Ei lähe valesti
Ladal see kõik imelihtne, nagunii on mootor tahapoole kaldu kah. Kõik nagu peopesal.
Peab meeletult suur pea olema, mis käigukasti tunnelisse ära ei mahu .
Soomlase pea ei mahu

See siduriketta tsentreerimiseks mõeldud abinõu olen ma igal sidurimahavõtmisel uue teinud(kuna asjandust kerge meisterdada, pole eriti hoolas selle alal hoidmisega;)). Seda saab väga hästi teha nt harjavarrest. Otsid mingi umbes sama läbimõõduga(veidi suurem tglt) puuoksa/toki ja sis noaga vestad erinevatest kohtadest paraja läbimõõdu. See on siis kõige odavam varjant kuidas seda teha..

Tõsisel Lada mehel võiks see võllijupike olemas olla küll. Ja küll see praegune kast sul varsti kõrvad pea alla paneb, siis saad omale ka teha:)

Viimati kui vahetasin sidurit paar nädalat tagasi, siis tegin nii, et vaatasin korvi äärt ja võrdlesin seda siduri äärega, keerasin hooratast ja tegin sama, ja nii mitu korda. Vajadusel korrigeerisin siduri asukohta korvi ja hooratta vahel. Alguses panin poldid sisse nii, et siduriketast oli võimalik liigutada korvi ja hooratta vahel. Niimoodi sain väga ideaalselt paika siduri, kasti otsa saamisega ei olnud mingit probleemi.

 

matzz kirjutas:Viimati kui vahetasin sidurit paar nädalat tagasi, siis tegin nii, et vaatasin korvi äärt ja võrdlesin seda siduri äärega, keerasin hooratast ja tegin sama, ja nii mitu korda. Vajadusel korrigeerisin siduri asukohta korvi ja hooratta vahel. Alguses panin poldid sisse nii, et siduriketast oli võimalik liigutada korvi ja hooratta vahel. Niimoodi sain väga ideaalselt paika siduri, kasti otsa saamisega ei olnud mingit probleemi.

Nii käibki
Läbi ketta ava on lisaks veel hästi näha laagri või väntvõlli ava. Samaral laager puudub.
Kõik joonel ja kast läheb otsa nagu õlitatult.
Kui palju erinevaid masinaid putitad, siis pole neile mõtet hakata iga kord uut pulka meisterdama. Muidugi saab ka teipide ja muude viguritega proovipulga mõõtu ajada, aga laiskus ei luba .

Selle ajaga kui Sa selle pulga valmis saad, on sul reaalselt juba kast otsas minumeelest.

Kuna sidur otsustas liiga vara meie hulgast lahkuda, siis arvatavasti see aasta enam see auto ei sõida. Praegu olen ikka veel uue siduri otsinguil ja kindlalt ei teagi mis sinna alla tulevikus läheb. Miinimum on 2106/2121 uus siduriketas ja korv. Vahepeal mõlkus peas ka mõte keraamilise siduri poole, kuid hind kujunes esialgu mittesobivaks. Lubasin enne auto talvekorterisse saatmist ka ühe video kokku sepistada, kuid head materjali jäi tiba vähe lindile.. Siiski lõpuks ma midagi valmis venitasin. Vaadakem kerge huumoriga http://www.youtube.com/watch?v=bhXObK14xLo