Hulkur kirjutas:Mul nüüd küsimus.. Et paneme pumba 30% aeglasemalt pöörlema... ja lisame suurema tootlikusega veepumba? Mis std pumbal viga?
Meie asendasime selle meh pumba elektri vastu seetõttu, et ei olnud võimalik saada normaalset veepumpa. Võllid viskasid, rattad viskasid ja istud olid alati erinevad.
Vanal pumbal olid laagrid läbi. Ja mu idee on alati olnud, et kui midagi vahetada, siis ikka parema vastu.
Standard pump on iganenud disainiga tiivikuga, väiksema läbimõõduga ja ebareaalselt suure piluga. Tegelikult tahtsin 210731307015 koodiga pumba korpust ka kasutada, et suurema tiiviku pindala täielikult kasutatud oleks, aga jäi see tellimata. Võib-olla järgmise aretuse käigus muudan ära.
Tundub küll tagurpidi asjade lahendamine, et panen pumba aeglasemini pöörlema, aga samas panen efektiivsema pumba. Tegelikult mitte, standard pumba häda on alati olnud, et see käib kõrgel pöördel liiga kiiresti ja oma hädise disaini tõttu lööb lihtsalt jahutusvedelikku vahtu.
Enamusel nüüdisaja autodest pöörleb veepump kas samal kiirusel või aeglasemalt kui väntvõll. Ladal pöörleb see u 20% kiiremini.
Pumba aeglustamine pole ju klassiku mootori juures mingi uus nähtus. Tehti seda nii VFTS-idel kui ilmselt ka Vihuritel jms. Tavaline lahendus on väiksema väntvõlli rihmaratta treimine.
Kuna mul sellist balvankat polnud võtta, et uus rihmaratas treida ja pole ka kammlõikurit liistusoone lõikamiseks, lähenesin asjale teisiti. Lisaksin tahtsin ammu üle minna soonrihmale.
Esialgu ostsin Chevy Niva vv. rihmaratta, veepumba ratta ja uue Samara(?) geneka ratta, lootuses et need on plug & play ja mure murtud.
Niva rihmaratas (triggeriga variant) oli 27% (1510g vs 1103g) raskem kui standard ratas. Treisin siis selle 1095g peale.
Siis hakkasin veepumba rattaga tegelema, kuna uus oli standard rattast jälle veerand kilo raskem (600g vs 373g). Natuke puurimist hiljem sai selgeks, et seda ratast väga kergemaks ei saa, kuna see ei ole õhukesest plekist stantsitud nagu klassiku oma. Uus on plekist südamikust ja malmist välisvõrust koost.
Seega hakaksin muid variante kaaluma. Tuhlasin erinevates kataloogides ja portaalides, et mida sinna lihtsasti annaks paigaldada. Kergeim ja sobiva läbimõõduga, oli
VAG roolivõimu rihmaratas. Kuna sellel aga nihutus täiesti vale, pidin treima uue südamiku, et see sobiks Lada mootorile. Esialgu sai see koost ka natuke liiga raske:
Kergendasin ka seda üsna heldelt ja tulemuseks sain 380g. Võis rahule jääda. Freespingis jagamispeaga oleks kenad ovaalsed avad ka saanud teha ja võib-olla veel 10g säästa, aga tõesti enam ei viitsinud tegeleda sellega.
Nüüd aga olin olukorras, kus genekas ja veepump olid kuuesoonelise rihmarattaga, aga väntvõll viiesoonelisega.
Kuna kuuesoonelisel rihmal on 20% rohkem haardepinda, oligi ainus lahendus väntõllile kuuesooneline rihmaratas tekitada.
Kui õigesti mäletan, siis kasutasin vist Ford Durateci leevendusega rihmaratta välimist võru, mis juhuslikult oli 1:1 läbimõõduga võrreldes Lada rattaga. Nüüd aga oli see vaja kuhugi peale istutada.
Kasutasin klassiku vv. ratta täismaterjaliga varianti, kuna kolme "kodaraga" variandile oleks liiga vähe materjali jäänud pärast sobivasse mõõtu treimist.
Durateci (vist?) rattast sai ka täpselt nii palju maha treitud, et sisu oleks kontsentriline välisdiameetriga ja samas istuks pingistuga oma uuele südamikule.
Kuum uus võru läks jääkülma südamiku peale väga õrna pressimisega. Lisaks jäi istu paigal hoidma laagriliim. Taganpoolt tihvtisin võru südamiku külge kolme M4 poldiga, mis said paigale fikseeritud rohelise keermeliimi ja keevituspunktidega. Võin ausalt öelda, et andsin maksimumi, et see koost ei eralduks.
Hakkasin siis kogu kupatust komplekteerima, kui selgus, et geneka ratas on nii vale nihkega kui vähegi olla saab. Ma ei tea, mis Vene foorumi soovitusel ma selle ratta üldse ostsin sinna.
Aga kui nii palju oli tehtud, tundus juba loogilise jätkuna ka uus geneka ratas teha.
Kasutasin olemasolevat ratast toorikuna, treisin sinna 4mm materjalist uue sisu, keevitasin kokku, viilisin muukviiliga liistusoone ja seejärel karastasin. Kuna klassikul on geneka jahutustiivik ühes tükis rihmarattaga, pidin ka sellele mingi lahenduse leidma. Õnneks mingi vana VAG-i geneka tiivik oli täpselt õige läbimõõduga ja nihkega ning vajas sobimiseks vaid liistusoone viilimist. Lisaks jälle natuke efektiivsem, kuna ikkagi Boschi toodang
Ratas koos tiivikuga tuli jälle 50g kergem, kui originaal.
Rihmaks kasutan 6PK925 rihma. Esialgu oli küll plaan Stretch-Fit rihma kasutada, et vältida rihma laperdamist kõrgetel pööretel, aga kahjuks sellises või ligilähedases mõõdus seda saada pole. Olles aga jälginud rihma käitumist, siis praegu tundub et ei ole seda vaja ka. Rihm püsib ka kõrgel pöördel joonsirgena.