2106, 2106, 1978
2106, 2106, 1978
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
2106, 2106, 1978
Lada 2106
Tervist, tegemist on siis 78-nda aasta sigulliga, mis on umbes 8 aastat väljas seisnud. korda tegema hakkasin seda sügisel, kui suured talutööd lõppesid ja tekkis natuke lisaaega.
1. Vahetasin süüteluku kontaktplaadi, kuna süüdet polnud, oksüdeerumine jms.
2. Vahetasin starteri(ladusin varuosadest kokku), pendiksit ei löönud taha.
3. Vahetasin bensiinipumba membraanid ja "klapid"
Pilte kah siis
Suures plaanis(piltite kvaliteedi vast kannatab ikka ära .)
Siin siis mootorit...(juhtub noh)
...ja salongi
Ja siin karjub juba miskit APPI!
Ja siin(pagasniku "tagavararatta koobas"):rolleyes
Ja siin
Ja siin
Ja siin kah
Ühesõnaga tööd on palju...
Kui keegi soovib varuosasid pakkuda, siis on need oodatud;)
[Muudetud: 9-3-2008 ando]
Tervist, tegemist on siis 78-nda aasta sigulliga, mis on umbes 8 aastat väljas seisnud. korda tegema hakkasin seda sügisel, kui suured talutööd lõppesid ja tekkis natuke lisaaega.
1. Vahetasin süüteluku kontaktplaadi, kuna süüdet polnud, oksüdeerumine jms.
2. Vahetasin starteri(ladusin varuosadest kokku), pendiksit ei löönud taha.
3. Vahetasin bensiinipumba membraanid ja "klapid"
Pilte kah siis
Suures plaanis(piltite kvaliteedi vast kannatab ikka ära .)
Siin siis mootorit...(juhtub noh)
...ja salongi
Ja siin karjub juba miskit APPI!
Ja siin(pagasniku "tagavararatta koobas"):rolleyes
Ja siin
Ja siin
Ja siin kah
Ühesõnaga tööd on palju...
Kui keegi soovib varuosasid pakkuda, siis on need oodatud;)
[Muudetud: 9-3-2008 ando]
Oled vaipade ja pigimattide alla ka vaadanud? On seal veel, mille külge keevitada?
Positiivne vähemalt, et paistab suht sirge auto olema, kui keevitusega sina peale saad, tuleb lõpptulemus normaalne;)
Positiivne vähemalt, et paistab suht sirge auto olema, kui keevitusega sina peale saad, tuleb lõpptulemus normaalne;)
Meskimeni seadus - Kunagi pole aega teha midagi korralikult aga alati on aega ümber teha
VAZ 2105 - "kopika" värskem teised, millele vaid ühe pika joonlauaga varustatud disainerite meeskond püüdis anda veidi nooruslikuma välisilme
VAZ 2105 - "kopika" värskem teised, millele vaid ühe pika joonlauaga varustatud disainerite meeskond püüdis anda veidi nooruslikuma välisilme
Päris korralik töö tuleb ette võtta:o
Hullem kui minu auto oli vist.Kuigi leidsin ka selliseid kohti:sein
Plekiring +veel "väikseid" paiku
KÕIK siksid on "üles tehtavad" ,aga mõned lihtsalt ei tasu ära.See tundub norm kere olevat,ei tundu matse olnud olevat.
Hullem kui minu auto oli vist.Kuigi leidsin ka selliseid kohti:sein
Plekiring +veel "väikseid" paiku
KÕIK siksid on "üles tehtavad" ,aga mõned lihtsalt ei tasu ära.See tundub norm kere olevat,ei tundu matse olnud olevat.
.._____
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
./_____\ -KOPIKAS
(OIIIIIIO)
.U........U
Paistab et ikka onAlgselt postitas: GTA
Oled vaipade ja pigimattide alla ka vaadanud? On seal veel, mille külge keevitada?
vaheajal suurt midagi tehtud ei saandki, taas sai vahetatud süüteluku kontaktplaat, kuna vana oli kahtlaselt "lopergune" ja süüde läks sisse vales asendis, lisaks kippus starter peale jääma(võtit tuli nõks tagasi keerate). Täna sai siis ostetud uued reflektorid 100.- ja veel ääretule klaas 45.-;). Nüüd siis tulekul keretööd:rolleyes, sellega seoses tahaks saada natuke nõu (pole kunagi keretöid teinud), tahaks siis teada tööde õiget järjekorda, mis ained kasutada jne. Soov on siis auto korralikult "palsameerida" et kestaks ikka hea mitu (10?) aastat;). Ette tänades...
[Muudetud: 27-3-2008 2106]
Kehv sõnastus jah;) Värve, pahtleid, võibolla mingid eeltöötlemis vahendid vms(asi ongi selles, et ei ole asjaga kursis ), Ja see "palsameerimine" tähendaks umbes midagi võimalikult roostekindlaks tegemist vms...(selle asja nimi on kujundlik kõneviis ). Taastada tahan kohe kindlasti... Ega see kõige hullem ole (aga midagi sinna poole küll kindlasti jah ), lihtsalt tahaks endale mingit ajasisustust...
Loodan, et sa ei mõelnud neid kõiki roosteaeuke kinni pahteldada ja palsameerida..
Alusta kõigepealt keretöödega, ehk siis keevitustöödega. Aga selle jaoks oleks hea kui auto võimalikult pulkadeks võetud. Muretse vajalikud plekid.
Kui keevitustööd käsil, siis hakka vaikselt värvile ja pahtlile mõtlema..
Alusta kõigepealt keretöödega, ehk siis keevitustöödega. Aga selle jaoks oleks hea kui auto võimalikult pulkadeks võetud. Muretse vajalikud plekid.
Kui keevitustööd käsil, siis hakka vaikselt värvile ja pahtlile mõtlema..
Lower your standards and you'll never be disappointed!
Kahjustatud pind pesta puhta veega.
Silikoonpesu pigieemaldus.
Kleebitakse kinni pinnad, millele ei tohi värvi sattuda (klaasid jne).
Klaaside tihendite alla ajda juhet (ei värvi tihendi servakesi ära).
Kui vaja, siis rooste eemaldamine mehaaniliselt (traathari, lõikeketas)
ning töötlemine roostemuundajaga (nt. Buvanol).
Vigastatud ala lihv paberiga p80 kuivalt alustades keskelt.
Lihvijaga lihvimine p120 ning p150.
Silikonipesu.
Kruntimine. Kruntimine enne pahteldamist on soovitatav, kuid mitte kohustuslik.
Parim variant on firma Spies-Hecker punane happekrunt, millele saab pahtli peale
tõmmata 15 min. pärast. NB! Mitte kasutada selleks DuPont'i happekrunti, kuna selle
reageerimine polüesterpahtliga tekitab soovimatuid tagajärgi ehk pahtel ei kuiva ära.
Krundi lihvimine enne pahteldust ?masinaga kuivalt=p80/käsitsi kuivalt=p80/käsitsi märjalt=p120-150.
Pahteldamine. Pahtlitest soovitan kasutada HighLevel 2002 (vist oli nii?) saadaval
OÜ Värvifoorum ja teisel kohal on firma Roberlo polüesterpahtel (maaletoojaks firma
Estpresto Tartust)
Pahteldatud pind lihvitakse kas masinaga või käsitsi kasutades paberit p80/150.
Lihvimine masinaga kuivalt/käsitsi kuivalt/käsitsi märjalt - p120-150/p120-150/p180-220.
NB! Liivapaberite suuruseid tuleb hoolega jälgida, et head tulemust saavutada. P80-ga võib
olla küll väga lihtne töödelda, aga krunti sinna peale lasta ei tohi (esialgne tulemus on küll hea,
kuid paari kuu pärast löövad väga sügavad jutid välja, kuna krunt/värv/lakk kuivavad väga kaua takkajärgi)
Pritspahtel + kontrollmust. Pritspahtlit ei tohi kunagi halja metalli peale lasta
(ükskõik kui vähe seda pahtlilaikude vahelt näha on), vaid kindlasti tuleb vahele lasta happekrunt
ja oodata normaaltemperatuuri juures 10-15 min. enne pritspahtli laskmist.
Pritspahtlit ei pea iga kord kasutama, vaid ainult suuremate kahjustuste korral
(pritspahtlitest soovitan Hagmans 900). Väiksemate kahjustuste puhul piisab täitekrundist.
Täitekrundi lihvimine - masinaga kuivalt=p320-360/käsitsi kuivalt=p320/käsitsi märjalt=p400-500
Pritspahtel lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240.
Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida.
Lihvimine masinaga kuivalt= p240-280/käsitsi kuivalt=p240/käsitsi märjalt=p240-320.
Matistamine
1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi märjalt=p600-800
2) Metalliku alla: masinaga kuivalt=p500/käsitsi kuivalt=-/käsitsi märjalt=p1000-1200
Tolmust puhastamine (õhuga).
Kruntimine.
Lihv veega p800 (mitte metallik), Krunti lihvida metalliku puhul p1000/p1200.
Värvimine. Muidugi võtta värvile kiirkinniti. Kasutada madalsurvepüstolit ja niiskusfiltrit.
Madalsurve püstol on parem variant ei tolmuta nii tugevalt ja säästab värvi.
Poleerimine. Kui kasutatakse kambrit ja värvija on tasemel pole poleerida vaja. Kui aga tehakse
tuise niisama garaazis või looduses, suure tõenäosusega tuleb tolmu peale(koll.satikad).
Poleerimiseelse karestuse jaoks on vaja kasutada õigete firmade vesipabereid (ei soovita kasutada
Mirka pabereid, kuna neil ei vasta terade suurus kvaliteedi nõuetele). Kõige enam soovitan firma
Nikken P2000- P2500 vesipabereid (maaletooja OÜ Värvifoorum Kadaka pst 165 A, Tallinn) ja
firma 3M P2000 vesipabereid. Kindlasti tuleb neid vesipabereid enne kasutamist leotada vees
u. 1 tund. Poleerimispastadest on kõige parem firma Farecla G3 (aastate jooksul omandatud kogemus).
On ka firma Presta erinevad tooted, kuid need eeldavad lambanahkseid poleertaldasid (nii jämedamaid,
kui ka peenemaid). Farecla G3-e puhul saab hakkama ka poroloontaldadega. Kindlasti ei pea
ootama enne poleerimist matiks lihvimisega ega poleerimisega mitu nädalat. Kohe kui värv kuiv
võib näpukaid kõrvaldama hakata. Ja rohkelt vett, ikka vett, mitte õlut.
Aga kindlasti enne keevita ära, ehk siis auto juppideks, vaatad kõik kohad ära kus vaja keevitada, ajad vajalikud plekid kokku + tavalist sirget plekki(arvatavasti põhjas ja mujal ka vaja), siis lõikad relakaga roosteaugu välja, mõõdad uue plekitüki ja keevitad külge ja nii lased kuni tehtud saab:spin
samas võid osta ka valmis põhjaplekid aga usun et tuleb kallim;):P
[Muudetud: 10-4-2008 corrado]
Silikoonpesu pigieemaldus.
Kleebitakse kinni pinnad, millele ei tohi värvi sattuda (klaasid jne).
Klaaside tihendite alla ajda juhet (ei värvi tihendi servakesi ära).
Kui vaja, siis rooste eemaldamine mehaaniliselt (traathari, lõikeketas)
ning töötlemine roostemuundajaga (nt. Buvanol).
Vigastatud ala lihv paberiga p80 kuivalt alustades keskelt.
Lihvijaga lihvimine p120 ning p150.
Silikonipesu.
Kruntimine. Kruntimine enne pahteldamist on soovitatav, kuid mitte kohustuslik.
Parim variant on firma Spies-Hecker punane happekrunt, millele saab pahtli peale
tõmmata 15 min. pärast. NB! Mitte kasutada selleks DuPont'i happekrunti, kuna selle
reageerimine polüesterpahtliga tekitab soovimatuid tagajärgi ehk pahtel ei kuiva ära.
Krundi lihvimine enne pahteldust ?masinaga kuivalt=p80/käsitsi kuivalt=p80/käsitsi märjalt=p120-150.
Pahteldamine. Pahtlitest soovitan kasutada HighLevel 2002 (vist oli nii?) saadaval
OÜ Värvifoorum ja teisel kohal on firma Roberlo polüesterpahtel (maaletoojaks firma
Estpresto Tartust)
Pahteldatud pind lihvitakse kas masinaga või käsitsi kasutades paberit p80/150.
Lihvimine masinaga kuivalt/käsitsi kuivalt/käsitsi märjalt - p120-150/p120-150/p180-220.
NB! Liivapaberite suuruseid tuleb hoolega jälgida, et head tulemust saavutada. P80-ga võib
olla küll väga lihtne töödelda, aga krunti sinna peale lasta ei tohi (esialgne tulemus on küll hea,
kuid paari kuu pärast löövad väga sügavad jutid välja, kuna krunt/värv/lakk kuivavad väga kaua takkajärgi)
Pritspahtel + kontrollmust. Pritspahtlit ei tohi kunagi halja metalli peale lasta
(ükskõik kui vähe seda pahtlilaikude vahelt näha on), vaid kindlasti tuleb vahele lasta happekrunt
ja oodata normaaltemperatuuri juures 10-15 min. enne pritspahtli laskmist.
Pritspahtlit ei pea iga kord kasutama, vaid ainult suuremate kahjustuste korral
(pritspahtlitest soovitan Hagmans 900). Väiksemate kahjustuste puhul piisab täitekrundist.
Täitekrundi lihvimine - masinaga kuivalt=p320-360/käsitsi kuivalt=p320/käsitsi märjalt=p400-500
Pritspahtel lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240.
Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida.
Lihvimine masinaga kuivalt= p240-280/käsitsi kuivalt=p240/käsitsi märjalt=p240-320.
Matistamine
1) Alküüdvärvi alla: masinaga kuivalt=p400/käsitsi kuivalt=p360-400/käsitsi märjalt=p600-800
2) Metalliku alla: masinaga kuivalt=p500/käsitsi kuivalt=-/käsitsi märjalt=p1000-1200
Tolmust puhastamine (õhuga).
Kruntimine.
Lihv veega p800 (mitte metallik), Krunti lihvida metalliku puhul p1000/p1200.
Värvimine. Muidugi võtta värvile kiirkinniti. Kasutada madalsurvepüstolit ja niiskusfiltrit.
Madalsurve püstol on parem variant ei tolmuta nii tugevalt ja säästab värvi.
Poleerimine. Kui kasutatakse kambrit ja värvija on tasemel pole poleerida vaja. Kui aga tehakse
tuise niisama garaazis või looduses, suure tõenäosusega tuleb tolmu peale(koll.satikad).
Poleerimiseelse karestuse jaoks on vaja kasutada õigete firmade vesipabereid (ei soovita kasutada
Mirka pabereid, kuna neil ei vasta terade suurus kvaliteedi nõuetele). Kõige enam soovitan firma
Nikken P2000- P2500 vesipabereid (maaletooja OÜ Värvifoorum Kadaka pst 165 A, Tallinn) ja
firma 3M P2000 vesipabereid. Kindlasti tuleb neid vesipabereid enne kasutamist leotada vees
u. 1 tund. Poleerimispastadest on kõige parem firma Farecla G3 (aastate jooksul omandatud kogemus).
On ka firma Presta erinevad tooted, kuid need eeldavad lambanahkseid poleertaldasid (nii jämedamaid,
kui ka peenemaid). Farecla G3-e puhul saab hakkama ka poroloontaldadega. Kindlasti ei pea
ootama enne poleerimist matiks lihvimisega ega poleerimisega mitu nädalat. Kohe kui värv kuiv
võib näpukaid kõrvaldama hakata. Ja rohkelt vett, ikka vett, mitte õlut.
Aga kindlasti enne keevita ära, ehk siis auto juppideks, vaatad kõik kohad ära kus vaja keevitada, ajad vajalikud plekid kokku + tavalist sirget plekki(arvatavasti põhjas ja mujal ka vaja), siis lõikad relakaga roosteaugu välja, mõõdad uue plekitüki ja keevitad külge ja nii lased kuni tehtud saab:spin
samas võid osta ka valmis põhjaplekid aga usun et tuleb kallim;):P
[Muudetud: 10-4-2008 corrado]
Kirjutan taas üle kahe aasta. Nädalavahetusel sai auto seest tühjaks tehtud. Kooritud sai ka vana mastiks.Roostet leidub umbes samapalju kui kasutaja lada 21061-l.
Auto külilülkkamisel jooksis tagasillast õli välja. Tahakski teada mis selle tihendi nimi seal tagasillas oli kuna endal ei tule hetkel meelde.
Võtaks kinni ja kägistaks ära kõik "mehhaanikud" kes autol "keretöid" ennem juba teinud -kui silikooniga ning põhjamastiksiga "keevitamine" on vaimsete ja füüsiliste võimete piir siis...
[Muudetud: 22-3-2010 2106]
Auto külilülkkamisel jooksis tagasillast õli välja. Tahakski teada mis selle tihendi nimi seal tagasillas oli kuna endal ei tule hetkel meelde.
Võtaks kinni ja kägistaks ära kõik "mehhaanikud" kes autol "keretöid" ennem juba teinud -kui silikooniga ning põhjamastiksiga "keevitamine" on vaimsete ja füüsiliste võimete piir siis...
[Muudetud: 22-3-2010 2106]