13. leht 16-st

Postitatud: 26 Okt 2011 22:20
Postitas Edel
Kas nukkvõll (täpsemalt siis selle saaled) võib koliseda sarnaselt väntvõlli saaledega?
Kas nukkvõlli saaled mõjutavad ka mootori õlirõhku?

Postitatud: 26 Okt 2011 23:00
Postitas Arvos
Nuka kolin on midagi muud. Õlirõhku mõjutab loomulikult.

Postitatud: 04 Dets 2011 18:52
Postitas Edel
06 mõõdab endiselt kilomeetreid, peale plokikaane maaskäimist on läbitud ligi 1400km, õlikulu endiselt samas suurusjärgus. Ilmselt siis rõngad kinni või kulunud.
Vahepeal nähtud kurja vaeva küttesüsteemiga. Võetud üks salongiradikas, ühest otsast kaas maha lõigatud ja torud puhtaks lükatud (sobib ideaalselt tavaline rauasae leht) ja kaas peale tagasi joodetud. Esimese korraga hakkas pisut lekkima, soojaks läks vaid mootorit pöördes hoides, tühikäigul jahtus maha:mad: Hankisin ühe kasutatud radika, tollel sama häda ja mingil teperatuuril tõmbab ikka jahedaks. On minu kogemuste järgi need vene autode küttesüsteemid ühed krd-i sitanikerdised:mad: Igastahes viimaste aastatel minu käest läbi käinud asjad kipuvad kütmisel külmaks tõmbama:mad:
Esialgu jätsin selle nii nagu on, mingiaeg parandan lekkiva radika ära ja läheb külge. Ise kahtlustan, et vee läbivoolu takistus on kusagil mujal kui radikas. Veepump?
Mootoril ketipingutustald ikka vahetamata. Probleemiks ikka ühe hea 38mm võtme puudumine ja vahepealsed 2-3 nädalat vabat aega. Uus tald on olemas, keti leidsin ka ja kokku pannes näeb, kas ketipinguti ka pingutab või tuleb see uuega asendada. Hetkel panin ajutiselt ühe teise pinguti, millel on peale keevitatud aga tollel on loll komme tasapisi järgi anda, nädalas korra tuleb üle pingutada.

Postitatud: 04 Dets 2011 20:37
Postitas MuKi14
Väntvõlli "käbi" peaks ikka 41mm olema. See, et sooja ei puhu võib tulla vähesest jahutusvedelikust, umbes kraanist või pumbast soojenudradikasse tulevast torust. Kui nendes ka viga ei ole siis on veepump puudulik... Meil siin kambas puhuvad kõik sigullid korralikult kuuma õhku, ei kurda...

Postitatud: 04 Dets 2011 20:41
Postitas Arvos
Pole vaz-i küttesüsteemil häda midagi. Töötab hästi ja tõhusalt. Salongi radikat olen pannud paari teise masinasse lisasoenduseks ja kütab väga mõnusalt.
Sul on seal miski probleem ringvooluga. Kas on õhk sees või jahutussüsteemis surve. Seda ei hakka vast küsima, et kas jahutusvedelikku on ikka piisavalt.

Postitatud: 04 Dets 2011 23:30
Postitas Edel
 
MuKi14 kirjutas:Väntvõlli "käbi" peaks ikka 41mm olema. See, et sooja ei puhu võib tulla vähesest jahutusvedelikust, umbes kraanist või pumbast soojenudradikasse tulevast torust. Kui nendes ka viga ei ole siis on veepump puudulik... Meil siin kambas puhuvad kõik sigullid korralikult kuuma õhku, ei kurda...

Minul on see suur mutter rihmaratta otsas 38mm, kontrollitud.
Jahutusvedeliku tase normis.
Kraanist jookseb ilusti läbi, proovitud.
Õhku sees pole, radikas sai külge sai pandud nii http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/91873201 Jahutusvedelikku täis,otsad kummivoolikuga kinni ja külge. Esialgu veepumbast tuleva vooliku otsa ei ühendanud, tosooli süsteemi kallamisel sai jälgitud, kuni alumisest lahtisest otsast tulema hakkas, voolik radika külge ja samamoodi tehtud ka ülemise voolikuga. Ei saa kuidagi õhku sees olla.
Veepumpa jms. hakkan mõni teine kord "lõhkuma", hetkel on muud asjatoimetused käsil ja sõita tuleb.

Samas teostaks ka esisillal parempoolsete õõtshoobade vahetuse.

Postitatud: 04 Dets 2011 23:47
Postitas hunter
EdR-l õigus et vänvõlli käbi 38mm suurune.Minul on selle keeramiseks käiatud tavaline vene 36 lehtvõti 38 peale.On muidugi võimalik ka 41 kuuskant padruniga see lahti keerata.

Postitatud: 07 Dets 2011 22:59
Postitas Edel
Kummast torust läheb kütteradikasse vesi? Kas otse veepumbast või sellest millel on radika küljes kraan?

Postitatud: 31 Dets 2011 18:54
Postitas Edel
27. detsembril sai 4 aastat kui see Lada minu kätte jõudis.
Lada kerib endiselt kilomeetreid, on neid nelja aasta jooksul kokku kogunenud 29 292, alates 2011a. juulist 4800.
Vahepeal paar nädalat ei sõitnud ja kasutasin seda aega remondiks. Vahetusse läks veepump ja salongiradika torusid-voolikuid tegin pisut ringi võimalusega sinna lisaradikas ühendada. Jätsin nii http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/92237889 toru vahelt ära ja radikas külge. Ühendasin n.ö. rööbiti, vesi tuleb alul kraani kaudu põhiradikasse, edasi lisaradikasse ning sealt mootorisse. No ma ei tea kas puuduliku kütte viga oli veepump aga ju siis Lada kuulis minu kurje plaane:D ja kus alles kukkus kuuma andma:lol
Ketipingutustald sai ka suure surmaga vahetatud. Seda 38mm käbi lahti ei saanudki, lükkasin heebli kardaani vahele, et ringi ei käiks aga tõhk andis sidurist ikka järgi:P Lõpuks lasin karteripõhja ja otsakaane lahti ja pöörasin viimast kuni sain talla kinnitusmutrile ligi. Pilt ka http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/92325635 Koos selle toiminguga said pärast uued tihendid nii vannile kui otsakaanele.
Tallad, uus v. vana http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/92325653 Uus oli saanud eelmisel mootoril natuke tööd teha.
Vaatamata vahetusele teeb kett ikka seda tobedat kõrisevat häält (nagu käiks kusagil vastu plokki). Ketipinguti panin nüüd vana tagasi (eelmisele oli peale keevitatud), pingutas keti nagu ka ära, isegi "kulumismaad" jäi. Võimalik, et ketipinguti ise kutu või kett liialt veninud.

Postitatud: 31 Dets 2011 19:12
Postitas Arvos
 
EdR kirjutas:Jätsin nii http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/92237889 toru vahelt ära ja radikas külge. Ühendasin n.ö. rööbiti, vesi tuleb alul kraani kaudu põhiradikasse, edasi lisaradikasse ning sealt mootorisse.


Sinu jutust loen küll välja, et ühendasid jadamisi, mitte rööbiti. Ma olen rööbiti ühendanud muidu. Tekkis kahtlus, kas jadamisi ühendades suudab pump mõlemad radikad läbi puhuda. Lisaks saab paraleelühenduse korral lisaradika soema ilma korral sulgeda, põhiradikas aga jääb järgi ning hoiab klaasid puhtad.

Postitatud: 01 Jaan 2012 23:08
Postitas Edel
 
Arvos kirjutas:Sinu jutust loen küll välja, et ühendasid jadamisi, mitte rööbiti. Ma olen rööbiti ühendanud muidu. Tekkis kahtlus, kas jadamisi ühendades suudab pump mõlemad radikad läbi puhuda. Lisaks saab paraleelühenduse korral lisaradika soema ilma korral sulgeda, põhiradikas aga jääb järgi ning hoiab klaasid puhtad.

Ühest radikast sisse ja läbi teise radika uuesti välja. Nii panin ja kahtlustan isegi, et veepump võib sellest kompotist vee läbiajamisega jänni jääda aga ehk leevendab see pumba koormust kui radikas veetorude-voolikutega ühele kõrgusele panna.

2011 oli suht kehv aasta mu tehnikale, kimbutas neid üks ja teine häda ning millede likvideerimiseks pidi vahel hullupööra ajusid kärsatama. Et asi oleks ikka täielik, hoolitses saatus selle eest, et ka aasta viimane päev ei läheks "rasku" http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/92642681 Keegi oinas oskas ikka minu maja ees parklas mu Lada ära rihtida. Avastasin selle alles täna peale lõunat kui oli vaja sõitma minna. Eile ja täna maja ees tehtud fotosid uurides tuvastasin, et rihtimine juhtus kusagil kella 15 ja 24 vahel aga olin vahepeal tunnikese kodunt eemal, ilmselt sellel ajal siis sest ülejäänud aja olin parkla poole jäävas toas ega ei täheldanud maja ees küll mingeid kahtlasi liikumisi ega helisid. Jah, otseloomulikult oli öö jooksul korralikult lund tulnud ja katnud ära viimasedki pahategija jäljed!

Postitatud: 01 Jaan 2012 23:26
Postitas Arvos
Kuhu sa selle lisaradika paned? Ma ei oskakski kusagile seda toppida. Transitile läks kõrvalistme alla, Scaniale enda istme alla... Vazile nendesse kohtadesse ei mahu. Pardatsoki asemele? Jälle ei saa, soendus peaks ikka alla puhuma sooja õhku. Või siiski ja õhutorud alla? Samas oleks taha hoopis rohkem sooja tarvis. Pagassi ka ei saa, et soojatorud viia tagaistuja jalgade juurde. Sinna ei vea ilmselt vee ringlus välja. Ning pagassist võib tõmmata bena haisu vms.

Postitatud: 02 Jaan 2012 20:59
Postitas Edel
Mõte oli radikas lihtsalt n.ö. õhkama panna, kinnitada kuhugi sinnasamasse keskonsooli külge. Võib karta, et seal pole ka just hea koht aga eks need asjad käivadki rohkem katse-eksituse korras.

Postitatud: 02 Jaan 2012 21:12
Postitas Arvos
Ilma ventikata ei ole asjal miskit mõtet. Kasutegur on null.

Postitatud: 02 Jaan 2012 21:17
Postitas Edel
 
Arvos kirjutas:Ilma ventikata ei ole asjal miskit mõtet. Kasutegur on null.

Selge siis. Sain mõtlemisainet jälle...

Postitatud: 03 Jaan 2012 01:18
Postitas juss
Sirvisin küll teemat aga ei leidnud põhjust miks teist radikat vaja on?
Niipalju kui mul on kogemusi sigulliga sõitmisega, siis on väga vähesed teised automargid võimelised sama korralikult sooja toota nagu sigul. Pigem on sigullil viga, et salongi radika ventikas on lahja.
Kui ei tule piisavalt sooja tuppa, siis kas on radikas roostest või lubjakivist umbes või siis termostaat otsad andnud.
Endal on olnud kogemus, et radikas oli roostet täis.

Pole paremat materjali millest radikat valmistada kui vask ja kui vask radikas sooja välja ei anna siis mis vee?

Postitatud: 03 Jaan 2012 01:21
Postitas lada13
minu sigull läheb ka väga hästi soojaks , ja kõik on nii nagu tehases tehtud midagi ümber muudetud ei ole , vahel pikalt sõites läheb nii soojaks et peab akna väheke lahti tegema , ise olen väga rahul

Postitatud: 03 Jaan 2012 21:59
Postitas Edel
Suvest saati (peale mootorivahetust) oli küttega mingi kala sees, ei aidanud jahutussüsteemi läbipesu ja salongiradika vahetus leevendas seda pisut. Peale veepumba vahetust hakkas toimima. Pumba vahetuse ajal need torud ja voolikud vedasin, välisel nulltemperatuuril praegusest küttest piisab, tea mida see -15 juures teeb. Esialgu ei torgi seda rohkem.

Postitatud: 03 Jaan 2012 23:00
Postitas Arvos
Ehkki vaz on soe auto, on lisasoendus igal juhul mõnus asi. Selle paigaldus on ehk pisut tegemist aga kui ta olemas on, on omaette lisaväärtus. Tugevad miinuskraadid ja tugev tuul jahutab päris korralikult. Lisaks veel lühikesed vahemaad, mil auto ei jõua soojaks minna. Ma olen pannud lisasoenduse ventikale kolme kiirusega lüliti. Kasutasin vaz-i soendusmootori takisteid, et saada kolm kiirust.
Kui vähegi tahtmist ja talvel sõita vaja, tee ära.

Postitatud: 04 Mär 2012 21:04
Postitas Edel
Lada kärab siiani, alates eelmisest suvest kuni tänaseni läbitud 6300km.
Vahepeal olid karmid külmad, paaril korral käima saada ei õnnestunud. -20-ga külmalt käivitus http://www.youtube.com/watch?v=xRTOWyxN ... ideo_title
-25 oli madalam välisõhu temperatuur külmkäivitamisel.
Rooste ronib ka vaikselt igalt poolt välja. Keretöid tuleb nagunii teha, jätan selle kevade peale.

Millest on tingitud asjaolu, et suurtel pööretel kaob mootoril jõud?
Selge on see, et kolvirõngad on kulunud, kompressioon juba käega vänta liigutades tuntavalt vilets.