2104 Pick-Up, SexSix, 1988

[motamees]

Päeval, vabal ajal, lükkasin rooste maha ja määrisin peale buvanooli. Siis saab ehk homme ära kruntida.
Õhtul paikasin ära vahetust vajava ääre. Selleks tegin papist shablooni, lõikasin plekist välja ja kõrvaldasin roostes osa ukseraami küljest.

[motamees]

Keevitasin plekitüki kinni ja puhastasin rellakakaga ilusaks. Pildi peale jätsin ka enamuses vajaminevad vahendid. Pildilt puudu kaitsevahendid.
Samas vaimus vahetasin ka alt äärest ühe plekiriba ära.

[motamees]

Et lisatoestuse vardad korralikult kinni keevitada, pidin ust ette katsetama. Oligi keere. keeret kohta uurides leidsin, et uksehing on oma kinnitusest kõver. Tuleb välja, et väga paksu/tugevat uksehinge hoiab kinni viletsa konstruktsiooniga plekilipakas. Lõin hinge oma kohale tagasi. See keerdus ust paremaks ei teinud. Tuli õigeks paenutada.

[motamees]

Keevitasin lisatoed lõplikult kinni. Ühtlasi lasin ka uksehinge nõrgad kohad keevitusega üle. Ühe hinge lasin läheduses asuva lisatoe külge. See hing nüüd eriti tugevasti kinni.

[motamees]

Kogu see krempel sai buvanooliga üle tõmmatud. Teise päeva pühkisin niiske lapiga üle. Buvanool vajab niisutamist.

[motamees]

Pärast mõningast kuivamist nühkisin karukeelega kõik üle. Siis pesin lahustiga puhtaks ja kruntisin ära. Hiljem värvisin seespoolt üle.
Nüüd võis külge keevitada veel mõningad jupid. Peale värvimist sellepärast, et keevitus kahjustab vähem värvi, kui oleks kahju kokkupandud osade mittevärvimisest. Nüüd ikka enamus topeltplekke liitekohast värvi all. Muidugi mudisin pintsliga keevituskohale värvi peale/vahele.
05/07 tuleb uksepleki külge keevitada käepideme raam. Puurisin kaks auku raami sisse. Panin raami paika ja läbi puuritud aukude lasin puuriga alusplekil värvi maha. Nii on parem keevitada.

[motamees]

Veel on vaja ukse raami külge keevitada aknaääre tugevdus.
See tugevdus on originaalis lühem, kui mul on. Tahtsin, et kõvendus ulatuks ühest äärest teise (nii on ehk jäigem). Võtsin kahe ukse küljest need tugevdused ja keevitasin omavahel otsapidi kokku. Sealt lõikasin siis omale vajaliku jupi.

[motamees]

Panin korra uksepleki raami peale ja märkisin ära pleki puutekohad alusraamiga (valged täpid). Siis vaatasin rihtlatiga ära kohad, kuhu ei tohi panna pigimatti (vahe liialt väike).
Nüüd võis asuda pigimati paigaldamisele.
Kellel huvi, siis pikemalt http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... d/2294.jpg[/img]

[motamees]

Pigimatti on kergem fööniga sulatada, kui lehtnoaga kattekile läbi kriipsutada. kohe nagu fööni peale suunad hakkab kile kokku tõmbuma.
Nüüd peaks asjad kattepleki valtsimiseks valmis olema. Enne pleki peale panekut tõmban mõnda kohta (need, kuhu pärast hästi pritsiga ligi ei pääse) korrosioonivastast määret peale. Enne värvimist ei tohi õliga väga laamendada.
Kattepleki valtsimiseni jõuan ehk pühapäeval. Ennem pole aega.
Minu töövõtted ei pruugi olla kõige õigemad. Mul sellel alal väga väike kogemus. Mõni prohv plekimees võib-olla naerab ennast ribadeks. Mina aga teen nii nagu oskan ja paremaks pean.

[motamees]

Lõpuks siis see konservikarbi sulgemise teema. Selle kohta palusin konsultatsiooni oma sõbralt (Nänni omanik). Konsultatsiooni käigus sain ka abi. Üksi seal päris keeruline toimetada. Hea, kui keegi asja õige nurga all ees hoiab.
Reedel määrisin ikkagi hiljem ligipääsmatud kohad Movil'iga üle (aknaääre raam, kattepleki valtsikohad ja ukseraamiääre seespoolt). Eilse päeva jooksul oli tal aega kuivada/taheneda. Enne montaa?i oli ta nagu veidi värske värv. Nii ei pressi ta valtside vahelt välja ja ei lähe värvitava pinna peale.
Valtsimiseks tõin suure sileda karpraua. Kattepleki serv tuleb toetada, muidu punnitab valtsimise käigus üles. Puulatiga hakkasin tasapisi valtsi kokku lööma. Kui on soov plekk võimalikult väikseks jätta (eelnevalt ukseaugus vaadata, mis kohad on liialt piidale lähedal), siis tuleb valtsimist alustada just selle nurga alt nagu pildil näidatud (vasaraga lüüa musta noolega näidatud suunas). Kui on soov katteplekk jätta suuremaks, siis lüüa kohe ülevalt alla (sinine nool). Ikka läbi puulati (ilmselt võib see olla ka metallist). Peaasi, et löögipind on laiem, kui vasar. Valtsi ei lööda kohe kokku. Ikka kildhaaval ja külje täispikkuses.

[motamees]

Kumera nurga kokkuvaltsimiseks lasin eelnevalt sinna sisse sälgud, mitte lõpuni. Nii on plekil kuhugi minna. Kindlasti saab valtsida ka tervet plekki, see on aga keerulisem. Lõpuks jääb ülejääv plekk (ilmselt) ikkagi kusagile kahekorra või kortsu.

[motamees]

Seal, kus ei saa toestada pika latiga (kumerad kohad ja külgsoone põhi), kasutasin väikest käsituge (spetsiaalne plekimeeste tööriist, meil kutsutakse "mamsel")

[motamees]

Enne valtside keevitusega kinnitakistamist proovisin ka ust ette. Plekk istus ilusti ja ei olnud keere. Tagumine uksepragu oli aga liialt väike. Ühtlasi sättisime ka selle õigeks.
See sättimine käib spetstööriistaga (minu sõbra väitel atotehase liinil viimane spetstööriist, millega tehakse täppisreguleeringud:D).
"Reguleerimine" käis kahe mehega. Tema hoidis väiksemat "babat" (krt kas enamusel tööriistadel on nimed tulnud naiste järgi, "mamsel" tähendab ka tõlkes midagi emanda laadset) täpse löögikoha saamiseks ja mina siis suurega uhasin, nii kuis jaksasin.

[motamees]

Laksud käisid seni, kuni uksevahe oli õige. Viimane timmimine (vajadusel) käib pärast värvimist, uste lõplikult ettepanemisel. Siis kasutatakse vahetükina prussi.

[motamees]

Kattepleki kinnitasin igast küljest kahe keevitustäpiga. Erandiks oli aknaäär. Algus mõtlesin sinna üldse mitte punkte panna. Hoiab ju plekke koos iluliist. Jäikuse huvides/konsultandi soovitusel lasin ikkagi ülemise ääre ka kinni. Põhilistesse liitepunktidesse (kattepleki toed, käepideme raam ja aknaraami liitumine äärtega), kokku 8 punkti.
Hiljem, kui uks on värvitud toimub roostetõrje. Selleks panen plastiliiniga kinni alumised drenaa?iavad ja valan ukse sisse roostetõrje vedeliku. Seejärel kandin ust servalt servale, lastes vahepeal seista. Nii valgub vedelik kenasti valtsi vahele. See ka põhjus, miks ma mingit liimi/silikoni valtsikoha vahele ei pane. Hiljem avan drenaa?id ja lasen ülearuse vedeliku tagasi topsi.
Nüüd ka väike OT. Nimelt katteplekile punkte peale lastes tundsin äkki, et käel on kuidagi ebaloomulikult soe. Kõrvale vaadates nägin, põlema oli hakanud kõrvalrippuv katteriie. Selle sai jalgade all tampides kenasti kustu. Sellisel põhjusel käin ikka peale keevitustöid pärast garaazi kontrollimas. Nii poole tunni ulatuses. Ühesõnaga lõpetan töö enne tuppa minekut.
Muidugi tuleb kasutada ka isiklikke kaitsevahendeid.
Sellega siis seebikas "Lihtsalt mamsel" läbi. Teise ukse tegemist võib vaadata kordusvaatena.

[motamees]

Teise ukse tegemise juures panin ka tähele, et uksehinge ei ole mugav määrida (õli ei satu kuidagi sinna, kuhu vaja). Puurisin siis 2mm augu hinge sisse. Nüüd on sealt hea õli kõrrega sisse lasta. Auk on ülemises hingeosas. Allapoole vajub õli paremini.
Sellistes kohtades kasutan õli HHS-2000 (Würt toodang). Pudelist välja lastes on ta täiesti vedel, mõne minuti pärast muutub ta konsistentseks määrdeks (sellise õliga ei tohi määrida ukseluku muuke).

[motamees]

Nüüdseks ka teine uks korras.
Stange kinnituse ümbrusel uued lapid peal. Punase noolega märgitud auk on esiraamide õlitusava.

[motamees]

Ette pandud uste järgi saab ka poritiivad nüüd külge panna. Ennem pidi veel kapoti peale panema (et ikka asjad liikuma jääksid). Kõik pärast mittevärvitavad kohad tuleb enne keevitamist üle võõbata. Lähipäevil peaks siis auto uue ilme saama. Lahtist kola hakkab garaazist vähemaks jääma.

[motamees]

Poritiivad nüüdseks küljes.
Nende paigaldamisel tuleb olla väga täpne. Paigaldada tuleb kapott ja uksed.
Mul olid uksed juba ette timmitud ja arvasin, et saab ilma hakkama. Hilisemal proovimisel selgus, et prempoolne poritiib oleks pidanud olema sutsu eespool. Tuli siis pinnida natuke ukseava suuremaks. Plastikporilaual sellised võimalused puuduvad.
Juhtus ka väike äpardus kapotivahe suuremaks löömisel. Osa punkte oli juba küljes, kui otsustasin veidike vahet veel suuremaks lüüa. Üks pauk ja porilaud oligi veidi mõlkis. Ennem kevituspunktide laskmist võis vabalt lüüa, ilma, et mingeid halbu tagajärgi oleks sellest olnud.
Esipõllel lõikasin poritiivaga ühinemise kohalt ära keeratud pleki (see koht, kus tehasest on ühendamiseks punktkeevitused). Nii ei tulnud sinna enam topeltplekki (roostetav koht). Kokku liitsin selle koha pideva keevisõmblusega väljastpoolt.

[motamees]

Pühadel on garaaz pikalt vaba. Kasutan seda värvimiseks. Otsest tööd on nagu vähe, see-eest kuivamise peale läheb hulgaliselt aega.
Nüüdseks siis auto krunditud, kivikaitse peale lastud ja esimene värv ka peal.
Salongi lasin ka seespoolt suvalise värviga üle.
Kuna tänaseks polnud esimene värv veel piisavalt kuiv, siis tegelesin (pesin, puhastasin, karestasin) kapotiga ja kruntisin kapoti ja uksed (valtsimise jäljed ja keevituspunktid)üle.