21063, Iki, 1985
Postitatud: 21 Mär 2017 19:51
Tere!
2015. aasta kevadel ostsin endale helebeezi sisuga, punase/oranzi kerevärviga, originaalmootoriga (1300cc) Vaz 21063- e.
Seisukord ostuhetkel:
Tagumised pidurid olid pimedaks tehtud, tagavararatta all oli põhjaplekis auk, tagumise seljatoe kate oli päikesest räsitud. Esimesed rattalaagrid undasid häirivalt nagu lüpsimasin hommikuse lüpsi ajal ning teatud pööretevahemikul väristas kardaan sõiduki keret viisil, et silmapiir hakkas virvendama. Juhipoolne alumine õõtshoob oli korrosioonist nii räsitud, et päike paistis läbi sealt, kus kunagi oli olnud metall. All olid laiendatud 01-e veljed koos ilukilpidega. Esitulede klaasid olid mõranenud, musta teibiga pealetõmmatud ristid hoidsid neid koos. Väljalaskesüsteem oli kellegi torumehe toodang. Uksed ja küljekarbid olid roostetäpilised.
Kaasa sain velgedel naelrehvid ja patareide toel töötava monohelisüsteemi.
Tööd mis sai teostatud enne ülevaatusele minekut:
Terve tulederingi uute või visuaalselt korralike kasutatute vastu väljavahetamine;
Piduritorude, pidurivoolikute, kõigi piduriklotside, piduriketaste ja käsipiduritrossi väljavahetamine;
Esimeste rattalaagrite ja juhipoolse alumise õõtshoova väljavahetamine;
Mootoriõli ja õlifiltri vahetus;
Tagumise stange parema välimusega stange vastu vahetamine.
Ülevaatuse läbis vigadeta.
Mõte oli auto samal suvel üle värvida, kõik väljavahetamist vajavad detailid asendada ning sõiduk heasse seisukorda seada. Ajapuuduse tõttu jäi too mõte teostamata. Vaz-ist sai minu igapäevaauto kuni käesoleva talveni, mil kaks “Kenn Plokki“ jäärajal kokku said.
Eelnevast tulenevalt on nüüd parim aeg kunagise mõtte teostamiseks.
Hetkeolukord:
Nina puhtaks lõigatud ning mootor koos käigukastiga maha tõstetud. Salong suurel määral laiali võetud.
Esiotsa kordategemiseks tellisin radiaatoritala, esipaneeli, esipõlle ja esimese kundepoolse tiiva. Tiiva seetõttu, et varasemalt olin parema esimese nurga korra põllule toetanud ja esitiiva veidi kortsu sõitnud.
Hiljuti hankisin endale uue mootori:
Pilt_1
Pilt_2
Pilt_3
Otsisin 1600cc mootorit. Tutvuse kaudu jõudsin pildil oleva mootorini, mis juttude järgi eksport 06-elt kunagi maha tõstetud (põhjust ei tea). Markeering mootoriplokil (2103) muutis mind selle mootori töömahu suhtes skeptiliseks. Ühtlasi ka tõsiasi, et eksport 06-ed olid enamasti ikka 1500cc mootoriga (selline arusaam on kujunenud kirjandust lugedes). Kahtlustasin, et tegemist on 1500cc mootoriga, mistõttu kohe ma seda ühes ei võtnud. Müüja juurest tühjade kätega ära sõites hakkas kohe kripeldama, sest olin foorumist või mujalt internetist lugenud, et piiratud kogusele viimase otsa 03-edele paigaldati 1600cc mootoreid ning nende plokil olevat markeering 2103 (1) ja lisaks punane või kollane klapikambrikaas. Antud mootoril oli klapikambrikaas punane ja ka markeering 1 oli mootoriplokil olemas. Tuhlasin veelkord foorumis ja internetis ning otsustasin lõpuks, et võtan selle mootori ikka ära. Kui on 1500cc, siis läheb see vahele, kui 1600cc, siis on boonuseks 100cc.
Võtsin samal päeval mootori niipalju laiali et sain silindrid üle mõõta. Tulemused allpool:
R- mootoriplokiga ristisuunas
P- mootoriplokiga pikisuunas
1. P79.2 | R79.2
2. P79.2 | R79.3
3. P79.2 | R79.2
4. P79.2 | R79.2
Hiljem kolbe pealt puhastades tuli ühe pinnalt nähtavale märge 794 (nelja silindri peale oli kolme eri tüüpi kolbe). Kontrollisin nihikut ja selgus, et keegi oli selle ühe haara kuhugi vastu veidi lömmi löönud, sellest ka mõõtmisvead.
Plaan on autost teha originaalist äkilisem igapäevane tänavaliikleja. Sihiks ~ 75 kW tagarattast.
Mõtted:
1. Kergendatud hooratas ~ 5.0 kg;
2. Nukkvõll vahetada ``sportlikuma`` vastu;
3. Toitesüsteem jääb karburaatori (võimalik, et ka karburaatorite peale);
4. Karburaatorivalikuga kooskõlas olev sisselaskekollektor;
5. Eelnevaid valikuid toetav 4-2-1 torukollektor ja summuti;
6. Plokikaane täielik remontimine sobitumaks süsteemi;
7. Mootoriplokis silindrid üle puurida ja hoonida (järgmisse remontmõõtu?);
8. Kontaktivaba süütesüsteem;
9. Uued kolvid koos rõngastega vastavalt silindritele;
10. Uued kepsud (võrdsesse kaalu timmitud);
11. Uued kepsu- ja raamsaaled;
12. Kõik uued tihendid.
Käigukasti ja ülekande koha pealt selgust veel pole. Hea oleks, kui KERGE jalaga sõites küttekulu enam –vähem tehasest lubatud piiride juurde jääks.
Kindlasti lähevad juhitavuse parandamise eesmärgil vahetusse väsinud vedrud ja amordid jms, mis on oma aja ära elanud ja vahetamist vajavad. Kindlasti soovin autot madalamaks viia. Seda, kui palju, ma veel mõtlen.
Kasutan 13 tolliseid velgi.
Olen tänulik, kui keegi võtab vaevaks vastata:
1. Kas piltidel toodud mootor võib olla tehasest juba 1600-ne st pole 1500-st 79.4 peale puuritud?
2. Kas selle silindreid annab suuremasse mõõtu töödelda, et mootor ka kestma jääks?
3. Mida mootoriploki juures kontrollida, veendumaks, et see sobib toorikuks?
4. Millele tähelepanu pöörata, otsustamaks, kas N: kepsud, väntvõll jms sobivad taaskasutamiseks või mitte?
5. Kumb variant oleks mõistlikum mootori töömahu ja surveastme tõstmiseks ning mis on mõlema variandi
plussid/miinused? Mis tööd vastava variandi valikuga kaasnevad:
a) Puurida silindrid suuremasse mõõtu (N: 82mm) ja plokist ning kaanest vajalikul määral mahavõttes.
b) Ploki ja kaane kõrgust mitte muutes ja kasutada 84 mm väntvõlli.
6. Kas eespool toodud võimsusnäitaja on liialt optimistlik või on varasemalt mainitud tegevustega võimalik isegi parema tulemuseni jõuda?
Nii nagu vastused küsimustele ja mõtteavaldused seotud teemadel, on oodatud ka viited raamatutele ja netilehekülgedele, mis aitaksid kaasa mootori järele aitamise tehnoloogiate jmt mõistmise arendamisele (Eesti-Inglise-Saksa keeles).
2015. aasta kevadel ostsin endale helebeezi sisuga, punase/oranzi kerevärviga, originaalmootoriga (1300cc) Vaz 21063- e.
Seisukord ostuhetkel:
Tagumised pidurid olid pimedaks tehtud, tagavararatta all oli põhjaplekis auk, tagumise seljatoe kate oli päikesest räsitud. Esimesed rattalaagrid undasid häirivalt nagu lüpsimasin hommikuse lüpsi ajal ning teatud pööretevahemikul väristas kardaan sõiduki keret viisil, et silmapiir hakkas virvendama. Juhipoolne alumine õõtshoob oli korrosioonist nii räsitud, et päike paistis läbi sealt, kus kunagi oli olnud metall. All olid laiendatud 01-e veljed koos ilukilpidega. Esitulede klaasid olid mõranenud, musta teibiga pealetõmmatud ristid hoidsid neid koos. Väljalaskesüsteem oli kellegi torumehe toodang. Uksed ja küljekarbid olid roostetäpilised.
- 1.JPG (65.3 KiB) Vaadatud 4980 korda
- 2.JPG (48.5 KiB) Vaadatud 4980 korda
Terve tulederingi uute või visuaalselt korralike kasutatute vastu väljavahetamine;
Piduritorude, pidurivoolikute, kõigi piduriklotside, piduriketaste ja käsipiduritrossi väljavahetamine;
Esimeste rattalaagrite ja juhipoolse alumise õõtshoova väljavahetamine;
Mootoriõli ja õlifiltri vahetus;
Tagumise stange parema välimusega stange vastu vahetamine.
- 3.JPG (117.45 KiB) Vaadatud 4980 korda
- 4.JPG (164.25 KiB) Vaadatud 4980 korda
- 5.jpg (76.95 KiB) Vaadatud 4980 korda
Hetkeolukord:
Nina puhtaks lõigatud ning mootor koos käigukastiga maha tõstetud. Salong suurel määral laiali võetud.
Esiotsa kordategemiseks tellisin radiaatoritala, esipaneeli, esipõlle ja esimese kundepoolse tiiva. Tiiva seetõttu, et varasemalt olin parema esimese nurga korra põllule toetanud ja esitiiva veidi kortsu sõitnud.
Hiljuti hankisin endale uue mootori:
Pilt_1
Pilt_2
Pilt_3
Otsisin 1600cc mootorit. Tutvuse kaudu jõudsin pildil oleva mootorini, mis juttude järgi eksport 06-elt kunagi maha tõstetud (põhjust ei tea). Markeering mootoriplokil (2103) muutis mind selle mootori töömahu suhtes skeptiliseks. Ühtlasi ka tõsiasi, et eksport 06-ed olid enamasti ikka 1500cc mootoriga (selline arusaam on kujunenud kirjandust lugedes). Kahtlustasin, et tegemist on 1500cc mootoriga, mistõttu kohe ma seda ühes ei võtnud. Müüja juurest tühjade kätega ära sõites hakkas kohe kripeldama, sest olin foorumist või mujalt internetist lugenud, et piiratud kogusele viimase otsa 03-edele paigaldati 1600cc mootoreid ning nende plokil olevat markeering 2103 (1) ja lisaks punane või kollane klapikambrikaas. Antud mootoril oli klapikambrikaas punane ja ka markeering 1 oli mootoriplokil olemas. Tuhlasin veelkord foorumis ja internetis ning otsustasin lõpuks, et võtan selle mootori ikka ära. Kui on 1500cc, siis läheb see vahele, kui 1600cc, siis on boonuseks 100cc.
Võtsin samal päeval mootori niipalju laiali et sain silindrid üle mõõta. Tulemused allpool:
R- mootoriplokiga ristisuunas
P- mootoriplokiga pikisuunas
1. P79.2 | R79.2
2. P79.2 | R79.3
3. P79.2 | R79.2
4. P79.2 | R79.2
Hiljem kolbe pealt puhastades tuli ühe pinnalt nähtavale märge 794 (nelja silindri peale oli kolme eri tüüpi kolbe). Kontrollisin nihikut ja selgus, et keegi oli selle ühe haara kuhugi vastu veidi lömmi löönud, sellest ka mõõtmisvead.
Plaan on autost teha originaalist äkilisem igapäevane tänavaliikleja. Sihiks ~ 75 kW tagarattast.
Mõtted:
1. Kergendatud hooratas ~ 5.0 kg;
2. Nukkvõll vahetada ``sportlikuma`` vastu;
3. Toitesüsteem jääb karburaatori (võimalik, et ka karburaatorite peale);
4. Karburaatorivalikuga kooskõlas olev sisselaskekollektor;
5. Eelnevaid valikuid toetav 4-2-1 torukollektor ja summuti;
6. Plokikaane täielik remontimine sobitumaks süsteemi;
7. Mootoriplokis silindrid üle puurida ja hoonida (järgmisse remontmõõtu?);
8. Kontaktivaba süütesüsteem;
9. Uued kolvid koos rõngastega vastavalt silindritele;
10. Uued kepsud (võrdsesse kaalu timmitud);
11. Uued kepsu- ja raamsaaled;
12. Kõik uued tihendid.
Käigukasti ja ülekande koha pealt selgust veel pole. Hea oleks, kui KERGE jalaga sõites küttekulu enam –vähem tehasest lubatud piiride juurde jääks.
Kindlasti lähevad juhitavuse parandamise eesmärgil vahetusse väsinud vedrud ja amordid jms, mis on oma aja ära elanud ja vahetamist vajavad. Kindlasti soovin autot madalamaks viia. Seda, kui palju, ma veel mõtlen.
Kasutan 13 tolliseid velgi.
Olen tänulik, kui keegi võtab vaevaks vastata:
1. Kas piltidel toodud mootor võib olla tehasest juba 1600-ne st pole 1500-st 79.4 peale puuritud?
2. Kas selle silindreid annab suuremasse mõõtu töödelda, et mootor ka kestma jääks?
3. Mida mootoriploki juures kontrollida, veendumaks, et see sobib toorikuks?
4. Millele tähelepanu pöörata, otsustamaks, kas N: kepsud, väntvõll jms sobivad taaskasutamiseks või mitte?
5. Kumb variant oleks mõistlikum mootori töömahu ja surveastme tõstmiseks ning mis on mõlema variandi
plussid/miinused? Mis tööd vastava variandi valikuga kaasnevad:
a) Puurida silindrid suuremasse mõõtu (N: 82mm) ja plokist ning kaanest vajalikul määral mahavõttes.
b) Ploki ja kaane kõrgust mitte muutes ja kasutada 84 mm väntvõlli.
6. Kas eespool toodud võimsusnäitaja on liialt optimistlik või on varasemalt mainitud tegevustega võimalik isegi parema tulemuseni jõuda?
Nii nagu vastused küsimustele ja mõtteavaldused seotud teemadel, on oodatud ka viited raamatutele ja netilehekülgedele, mis aitaksid kaasa mootori järele aitamise tehnoloogiate jmt mõistmise arendamisele (Eesti-Inglise-Saksa keeles).