2121 Niva, Simmos, 2003
2121 Niva, Simmos, 2003
Foorumi reeglid
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
Autoteema pealkirja vormistamine:
Auto mudel, kasutajanimi, väljalaskeaasta n: 2107, Revolutsionäär, 1989
Tasuks lisada ka märgend kujul projekt-MUDEL n: projekt-2107
Teemasse palun lisada juttu oma masinast ja lisaks ka pildimaterjali.
Pildimaterjali üleslaadimisel kasutada võimalusel foorumi pakutud funktsionaalsust, sest välistelt saitidelt viidatud pildid kipuvad ajaga kaduma.
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
2121 Niva, Simmos, 2003
Niva omanikuks sain nii paar nädalat tagasi, kui käisin Lõuna-Eestis antud isendit toomas. Autot otsides hoidsin meelega eemale kõikvõimalikest odavamatest ja remonti vajavatest masinatest, kuna autot edasi müüa ei kavatse ning remontida võin lisaks Nivale veel nii oma igapäevaliikurit kui kolme hobiautot.
Auto ise on vähemalt minu hinnangul paras iludus - täisoriginaal (all muuseas ka uued Niva originaalrehvid) ning uue värvkattega (selle sai ta eelmise aasta sügisel). Seest korralik, peal uus aku, kardaaniristid vahetatud, uued õlid sees ning kehtiv ülevaatus.
Pean tunnistama, et võrreldes igapäevaratsu Volvo ning hobiautode Mercedese ja Chrysleriga oli Tartust Tallinna külje alla sõitmine parajalt väsitav. Kuid maastikul on ta vinge ning Niva välimuses ja olekus on miski, mis minu rahakotirauad valla lõi.
Auto ise on vähemalt minu hinnangul paras iludus - täisoriginaal (all muuseas ka uued Niva originaalrehvid) ning uue värvkattega (selle sai ta eelmise aasta sügisel). Seest korralik, peal uus aku, kardaaniristid vahetatud, uued õlid sees ning kehtiv ülevaatus.
Pean tunnistama, et võrreldes igapäevaratsu Volvo ning hobiautode Mercedese ja Chrysleriga oli Tartust Tallinna külje alla sõitmine parajalt väsitav. Kuid maastikul on ta vinge ning Niva välimuses ja olekus on miski, mis minu rahakotirauad valla lõi.
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Ilmselt ei leidu maailmas muidugi Nivat, millel midagi näppima ei peaks. Hetkel olen tuvastanud mõned puudujäägid, mis kõik kuuluvad elektroonikavaldkonda ning mis otseselt (välja arvatud üks) auto sõitmist ei mõjuta.
Ehk things to do:
1) jahutusventilaator ei tööta
2) salongisoojenduse puhul töötab ainult esimene aste
3) helisignaal ei tööta
4) aknapesuvedelikku ei pritsi klaasile
Viimase puhul pole ma muidugi aru saanud, milline peaks üldse olema nupp, millega vedelikku pritsida saab - eelduste kohaselt peaks selleks olema armatuurlaua vasakus nurgas asuv ümar nupukene, kuna kangid ju vastavalt ei liigu.
Eks kogu see Lada-maailmas orienteerumine ole minu jaoks uus kogemus ning kui enamik siinviibijatest juba teab, kus milline kaitse asub ja keda/mida hädades süüdistada, siis mina siiani vaatan ja mõtlen, et milline geenius pani suunatuled ja kaugtuled kahe erineva kangi otsa, üksteise taha ja samas suunas liikuma... Tartust tulles suutsin paar korda need omavahel segamini ajada.
Õhtul sõitmas käies klõpsasin tagantpoolt ka ühe pildi.
Ehk things to do:
1) jahutusventilaator ei tööta
2) salongisoojenduse puhul töötab ainult esimene aste
3) helisignaal ei tööta
4) aknapesuvedelikku ei pritsi klaasile
Viimase puhul pole ma muidugi aru saanud, milline peaks üldse olema nupp, millega vedelikku pritsida saab - eelduste kohaselt peaks selleks olema armatuurlaua vasakus nurgas asuv ümar nupukene, kuna kangid ju vastavalt ei liigu.
Eks kogu see Lada-maailmas orienteerumine ole minu jaoks uus kogemus ning kui enamik siinviibijatest juba teab, kus milline kaitse asub ja keda/mida hädades süüdistada, siis mina siiani vaatan ja mõtlen, et milline geenius pani suunatuled ja kaugtuled kahe erineva kangi otsa, üksteise taha ja samas suunas liikuma... Tartust tulles suutsin paar korda need omavahel segamini ajada.
Õhtul sõitmas käies klõpsasin tagantpoolt ka ühe pildi.
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Kuramuse hea küsimus - püüdsin antud kangi sikutada, kuid ei tahtnud teine väga liikuda. Peab uuesti kaema. Juhist vasakul asub igatahes ümar nupp, millega saab kojameeste intervalli seada. Sama nuppu saab lisaks kojameestele ka vajutada. Kuna terve lülitite kupatus on armatuurlauale laiali loobitud, siis arvasin, et juu see vast ongi... Aga tudeerin asja lähemalt.
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Juhist vasakul olev ümar nupp reguleerib armatuuri valguse tugevust. Vähemalt originaalis on nii.
Kojameestel ongi ainult kaks kiirust ja need käivad roolisambal olevast hoovast. Samas hoovast (tõmmates üles rooli poole) tuleb ka vesi. Võrreldes lääneautodega ongi vee laskmiseks selle hoova käik väga lühike ning mingit klõpsu või fikseeruvat asendit pole.
Kojameestel ongi ainult kaks kiirust ja need käivad roolisambal olevast hoovast. Samas hoovast (tõmmates üles rooli poole) tuleb ka vesi. Võrreldes lääneautodega ongi vee laskmiseks selle hoova käik väga lühike ning mingit klõpsu või fikseeruvat asendit pole.
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Nojah, mulle tundus, et sinna nupule on kojamees joonistatud... Samas võib see vabalt olla ka näidiku seier, mis tõesti viitab armatuurlaua valgustusele.
Kang veidikene loksub tõesti (pidasin seda lüliti omapäraks), kuid vett ei tule. Paak on täis, kojamehed töötavad, kuid pesu ei toimi. Ilmselt ikkagi mingisugune kaitse.
Niipalju on uuem vanaga võrreldes "arenenud", et salongis ilutseb 2108-t tuttav armatuurlaud. Kuid lülitid ja muu on ilmselt suures pildis sama.
Kang veidikene loksub tõesti (pidasin seda lüliti omapäraks), kuid vett ei tule. Paak on täis, kojamehed töötavad, kuid pesu ei toimi. Ilmselt ikkagi mingisugune kaitse.
Niipalju on uuem vanaga võrreldes "arenenud", et salongis ilutseb 2108-t tuttav armatuurlaud. Kuid lülitid ja muu on ilmselt suures pildis sama.
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Käisin üle-eelmisel nädalavahetusel maastikul puid vedamas. Viperusteta tegevus muidugi ei kulgenud - sulav lumi ja seal all olev pehme maa suutsid aparaadi ühel korral ikka päris ametlikult mutta uputada. Samas välja sain ta tungraua ka kahe lauajupiga.
Kas siin foorumis on Niva-mehi, kes on enda masinale torseni paigaldanud? Kui on, siis kas ette või taha? Millise tootja oma? Plaanin lähiajal igatahes väikese modimise ette võtta.
Kas siin foorumis on Niva-mehi, kes on enda masinale torseni paigaldanud? Kui on, siis kas ette või taha? Millise tootja oma? Plaanin lähiajal igatahes väikese modimise ette võtta.
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Mul Nival oli tagasillas torsen, eelpingega. Tootjat ei mäleta, kasutaja VäikeMägilane kaudu sai soetatud.
Proovimise mõttes lasin Niva stangega vastu seina, maapind oli sile jää ning ringi käis kenasti kolm ratast.
Tõsisemat off-roadi ei teinud, kuid rasketes oludes oli auto stabiilsem. Sügavas lumes vajas auto vähem roolimist ja hoidis paremini kurssi. Kui libedal pinnal (jää, kinnisõidetud lumi) gaasi vajutades on Niva vastikult alajuhitav, siis torseniga muutus nagu päris autoks - kergelt ülejuhitavaks, aga kontrollitavalt (seda ka avatud keskdifriga).
Proovimise mõttes lasin Niva stangega vastu seina, maapind oli sile jää ning ringi käis kenasti kolm ratast.
Tõsisemat off-roadi ei teinud, kuid rasketes oludes oli auto stabiilsem. Sügavas lumes vajas auto vähem roolimist ja hoidis paremini kurssi. Kui libedal pinnal (jää, kinnisõidetud lumi) gaasi vajutades on Niva vastikult alajuhitav, siis torseniga muutus nagu päris autoks - kergelt ülejuhitavaks, aga kontrollitavalt (seda ka avatud keskdifriga).
-
rRaldo
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 53
- Liitunud: 04 Jaan 2008 14:22
- Asukoht: Tallinn
- Autod: Auto puudub
Enne kui tagasilda lukku ostma hakkad veendu, et sul on veel vanatüübi peaülekanne. Olen ise paigaldanud torseni 2003a tagasilda millel oli vanatüübi differ aga osad allikad väidavad, et alates 2003 paigaldati ka jämedamate pooltelgedega silda. Ees minu teada midagi ei muutunud sinna sobib vana malli lukk kenasti.
ValRacingu lukud on minul töötanud ja kestnud, teisi ei oska kommenteerida.
ValRacingu lukud on minul töötanud ja kestnud, teisi ei oska kommenteerida.
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Vaatasin jah, et eBays on uuele Nivale nii 22 kui 24 hambaga torsenit (üks ette ja teine taha). Samas lubab antud jubina müüja (link eBays), et tema kaup sobib nii vana kui uue (Chevrolet) Niva ning Lada 4x4 tagasilda. Aga ilmselt sealt niikuinii tellima ei hakka.Raldo kirjutas:...osad allikad väidavad, et alates 2003 paigaldati ka jämedamate pooltelgedega silda.
Kui aga esialgu paigaldada torsen ühte silda, siis kas alustuseks ette või taha? Ise millegipärast kipun tagasilla kasuks otsustama.
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Mu meelest muutus just ees. Alates 21214 tulekust ees 24 hammast 22 asemel. Tagasillas jäi samaks.
Praktikas oli sama torsen tagasillas 2003, 2008 aasta Nivadel ning nüüd 04-l.
Minul oli üks põhjustest, miks taha panin, just soov alajuhitavust vähendada. Lisaks Niva kaalujaotus selline, et las kergemas otsas olla parem pidamine.
Praktikas oli sama torsen tagasillas 2003, 2008 aasta Nivadel ning nüüd 04-l.
Minul oli üks põhjustest, miks taha panin, just soov alajuhitavust vähendada. Lisaks Niva kaalujaotus selline, et las kergemas otsas olla parem pidamine.
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Võib isegi täitsa olla - eBays on esisillale (alates 2003. aasta) pakkuda 24-hambalist torsenit, samas kui kuni 2003. aasta Nivale pakutakse 22-hambalist.Mel kirjutas:Mu meelest muutus just ees. Alates 21214 tulekust ees 24 hammast 22 asemel. Tagasillas jäi samaks.
Ilmselt lähen samuti tagasilla teed, kuigi tulevikus võiks selline jubin ka esisillas figureerida. Ostsin auto ikkagi maastikul müttamiseks ning seega on läbivuse parandamine peamine, millega tegelema pean.
Kuna reeglina parandan oma autosid ise, siis huvitab ka see, mida torseni paigaldamiseks peab tegema? Kas tuleb tagasilt maha kruvida või saab ka ilma?
-
mMel
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 1391
- Liitunud: 15 Juun 2002 11:54
- Asukoht: Tallinn
- Autod: 3x fwd, 5x rwd
Maastiku jaoks olemas ka vaakumiga või solenoidiga lukud. Mis sisse lülitades tagavad 100% lukustuse. Hind oli vist küll oluliselt kallim.
Difri vahetus suht lihtne tegevus. Rattad alt, trumlid maha, poolteljed difrist välja (4 polti sillatala küljes, kuid halvemal juhul võivad poolteljed kõvasti vastupanu osutada), kardaan lahti, differ lahti sillatala küljest.
Samas mu kogemus näitab, et kõige esimeseks takistuseks maastikul saab Nival esisilla piirkond, mis jääb kandma. Ehk siis auto maoli põhjakaitsel kinni. Kui suurem huvi, siis U 3-4 cm tõstet saab suht valutult teha.
Hea lugemine, seal modification osas ka tõstetest põhjalikumalt.
http://www.ladaniva.co.uk/baxter/NivaMainPage.htm
Difri vahetus suht lihtne tegevus. Rattad alt, trumlid maha, poolteljed difrist välja (4 polti sillatala küljes, kuid halvemal juhul võivad poolteljed kõvasti vastupanu osutada), kardaan lahti, differ lahti sillatala küljest.
Samas mu kogemus näitab, et kõige esimeseks takistuseks maastikul saab Nival esisilla piirkond, mis jääb kandma. Ehk siis auto maoli põhjakaitsel kinni. Kui suurem huvi, siis U 3-4 cm tõstet saab suht valutult teha.
Hea lugemine, seal modification osas ka tõstetest põhjalikumalt.
http://www.ladaniva.co.uk/baxter/NivaMainPage.htm
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Esisilda olen juba tungrauaga mudast välja kaevanud. Esiosa on tõesti esimene, mis maastikul end sisse mässida suudab.Mel kirjutas: Samas mu kogemus näitab, et kõige esimeseks takistuseks maastikul saab Nival esisilla piirkond, mis jääb kandma. Ehk siis auto maoli põhjakaitsel kinni. Kui suurem huvi, siis U 3-4 cm tõstet saab suht valutult teha.
Seda Baxteri lehte olen uurinud, kuid nagu aru saan, pole kliirensi suurendamine siiski päris riskivaba tegevus. Ja eks see esiosa kipub sinna maasse sattuma ikka rataste liigse kraapimise tulemusel (kui just mätta otsa ei põruta).
Need vingemad lukud omavad kahjuks oluliselt vingemaid hinnasilte. Kuigi tore ju oleks samasugust lukustust omada nagu näiteks kaitseväe GD-maasturitel.
Töö kirjeldus muidugi kujutab endast siiski parajat peavalu - sinna läheb heal juhul terve päev, kuid kerkivaid komplikatsioone arvestades võib neid päevakesi minna siiski mitu. Aga lähen nädalavahetusel taas maastikule käru vedama, kui see risu ennast taas kinni mässib, siis võtan ikkagi ette.Mel kirjutas:Difri vahetus suht lihtne tegevus. Rattad alt, trumlid maha, poolteljed difrist välja (4 polti sillatala küljes, kuid halvemal juhul võivad poolteljed kõvasti vastupanu osutada), kardaan lahti, differ lahti sillatala küljest
- VäikeMägilane
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 1471
- Liitunud: 06 Sept 2002 20:12
- Asukoht: Mägi-Eesti
- Autod: 2107, Niva, VFTS
- Kontakt:
Diferentsiaalidest
ametlikel andmetel muutus esisild 24ks nagu Mel ütles, 214 tulekuga.
Tagasillas on asi natuke keerulisem, AvtoVAZi andmetel läks tagasild 24-ks 2006a. mudeli seeriaga (Kuid samas osad masinad/laos vm. läksid ka 2008a. väljalaskega veel 22 nuudiga.). Ka Eestisse on toodud uuemal ajal nii 22 kui 24 nuudiga Nivasid.
24nuudiga sild on laiem kui 2121/213 sild. Nii saab lihtsamalt kindlaks teha või siis poolteljel või kusagil tala külges leida üles toote kood, kui seal numbrite jadas on 214 ja bukva M, siis see on juba 24 sild.
Diferentsiaali lukke saab igasuguseid, oleneb milleks vaja. Nagu Mel kirjeldas, kõige prostam/odavam ja mugavam on igapäeva masinale torsen tüüpi lukk tagasilda. Hinnavahet 22/24 nuudile sisuliselt ei ole, küll aga on vahe tootjas.
Algab 175st kuni 230ni.
Offroaderid, suurte ratastega on torsenist kenasti jagu saanud maastikul, seega sinna see ei sobi. Pigem juba ühk-lukk 100% lukuga, nende hinnad algavad 400st.
Edu!
ametlikel andmetel muutus esisild 24ks nagu Mel ütles, 214 tulekuga.
Tagasillas on asi natuke keerulisem, AvtoVAZi andmetel läks tagasild 24-ks 2006a. mudeli seeriaga (Kuid samas osad masinad/laos vm. läksid ka 2008a. väljalaskega veel 22 nuudiga.). Ka Eestisse on toodud uuemal ajal nii 22 kui 24 nuudiga Nivasid.
24nuudiga sild on laiem kui 2121/213 sild. Nii saab lihtsamalt kindlaks teha või siis poolteljel või kusagil tala külges leida üles toote kood, kui seal numbrite jadas on 214 ja bukva M, siis see on juba 24 sild.
Diferentsiaali lukke saab igasuguseid, oleneb milleks vaja. Nagu Mel kirjeldas, kõige prostam/odavam ja mugavam on igapäeva masinale torsen tüüpi lukk tagasilda. Hinnavahet 22/24 nuudile sisuliselt ei ole, küll aga on vahe tootjas.
Algab 175st kuni 230ni.
Offroaderid, suurte ratastega on torsenist kenasti jagu saanud maastikul, seega sinna see ei sobi. Pigem juba ühk-lukk 100% lukuga, nende hinnad algavad 400st.
Edu!
Festina lente!
-
sSimmos
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 43
- Liitunud: 07 Veebr 2016 21:54
- Asukoht: Harjumaa
- Autod: Lada Niva 1,7i 2003, Volvo v40 1,9D 2000, Chrysler Stratus Cabrio 1998 2,0, Mercedes-Benz W123 200D (1985)
Tänud hea info eest! Kas meil mõni pood ka taolist kraami müüb või käib selliste lukkude müük pigem käest kätte? Interneedus selle koha pealt vaikib.VäikeMägilane kirjutas:
Offroaderid, suurte ratastega on torsenist kenasti jagu saanud maastikul, seega sinna see ei sobi. Pigem juba ühk-lukk 100% lukuga, nende hinnad algavad 400st.
Edu!
Nõus. Paraku tekib küsimus - mida Niva originaalrehvi asemel alla kruvida? Muud margid on enamjaolt teist mõõtu ning koopaääri metallilõikuriga ma kindlasti lõikama ei hakka. Eesmärk on auto läbivust suurendada välimust muutmata. Ehk Insa Turbo Dakar läheks alla, kuigi ka selle mõõt on originaalist suurem.hunter kirjutas:Läbivusele aitab oluliselt kaasa ka vähe karvasem rehv.
-
hhunter
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 255
- Liitunud: 19 Nov 2006 10:22
- Asukoht: Jüri-Pildiküla
- Autod: vaz 2103 ja 21013 UAZ 31512
Minu nival all Insa Turbo Saharad 205/70/15 volga velgedel. Kuskile vastu ei käi ja kere ka lõikumata(väljaarvatud katus ). Originaaliga võrrelda ei anna. Edu
http://www.upload.ee/image/5630525/008.jpg
http://www.upload.ee/image/5630525/008.jpg