Re: 2105, martin13, 1990
Postitatud: 07 Juun 2021 20:20
Nonii, vahepeal täitsa vaikus olnud. Nii palju tegemist, et pole saanud mahti kirjutada. Nüüdseks juba meelest ära läinud ka mis olen teinud. Rallikal keevitasin mõned lahingaugud mis põhja tekkinud, tõstsin vedrude vahetamisega autot kõrgemaks ja tuiskasin tagatipuks uue värviga üle.
Võistlustel oli ka üks ärevam moment. Nimelt oli kiire lõik ja V2 kurv mis läks 30meetri pärast üle P2 kurviks ja see omakorda veel poole pealt P3 kurviks. Seda infot, et see P3 kurviks üle läheb ma miski pärast oma pinginaabrilt ei kuulnud. Läksin siis seda P2 kurvi võtma ja kui avastasin järsku et see teravamaks läheb, siis tuli ridamisi karvaseid sõnu, keerasin veel rooli peale et raisale külg ette saada, pinginaabri poolt eetrivaikus (viskas juba legendi maha, käed rinnale, pea alla ja valmistus karuselliks) ja tundsin kuidas püksid märjaks läksid. (Haapsalu külje all selline tee, kus iga endast lugupidav kohalik rallimees on vähemalt ühe auto mahakandnud). Mingi poole meetri kaugusel teest olid ilusad jurakad kännud, külje aknast juba vaatasin ja ootasin millal see tagumine ratas sinna taha haagib ja saab kukerpallitama hakata. Õnneks jumal ikka hoiab lolle ja joodikuid ning sain masina teele tagasi. Pinginaabri legendi loopimisest kaotasime muidugi järje järelejäänud katseks ka ära
Smurfile mõtlesin et proovin uusi velgi alla. Algul hakkasin rante laua peal käsitisi lihvima aga õige pea andsin alla. Kuskilt videost mäletan kui ratas oli auto all, käik sees ja siis sai ranti lihvida. Mõeldud tehtud aga smurfi polnud garaasis, rallikas oli laiali ja hoovipeal üks esiveoline ei võtnud eluvaimu sisse. Meenus et kuskil garaasi sügavustes üks sigull veel peidus. Proovisin käepäraste liivapaberite, karukeelte ja klapi lihvimis pastadega neid poleerida. Hiljem kodaratele uus värv ja lakk peale. Midagi erilist pole. Aga vahepeal vaheldust.
Lisaks käisin ka skifi tuulutamas, Onu naise sünna ja mõtlesin esimese öö sel aastal seal veeta. Aga peo lõpuks olin sellises konditsioonis et sinna ei jõudnudki
Reedel enne võistlust tõin rallikka linna, tankisin täis ja tahtsin papsi garaasi tolmukaga koristama minna (sest unustasin kassi üheks ööks garaasi lukutaha ja maksis kätte mulle kohe). Jõudsin ainult tanklast välja kui pill ära suri. Läks käima aga suri välja kohe. Kapott lahti, sukeldusin küünarnukkideni mootorisse ja selgus, et talvel soetatud pump andis otsad. Kohalikust poest uus pump ja sõit jätkus papsi garaasi poole aga garaasi juures avastasin et pole võtmeid kaasas. Mis seal ikka, sõidan servicparki ära (seal kohe onu garaas kus saan ka koristada). Hakkasin ristmikult minema ja järsku tagant piirkonnast korralik ragin, kardaan käib ringi a auto edasi ei liigu. Siis meenus et kui differ regullis käis, öeldi et ülekandel mõrad sees ja kaua see vastu ei pea. No selge, nöör külge ja servicpargi poole. Käisin pärast enda garaasis ja võtsin riiulist kasutatud LSDga diffri ja suunudsin seda vahetama kiiruga sest tehnilise aeg hakkas peale tulema. Poolteljed välja, differ alt ja nägin et kõik diffri hambad korras. WAT? Siis avastasin juhipoolselt poolteljelt kõik hambad maas. Rutturuttu garaasi tagasi ja uus pooltelg ka kaasa. Ladusin silla kokku ja jõudsin ilusti tehnilisse ka. Võistlustel oli ka üks ärevam moment. Nimelt oli kiire lõik ja V2 kurv mis läks 30meetri pärast üle P2 kurviks ja see omakorda veel poole pealt P3 kurviks. Seda infot, et see P3 kurviks üle läheb ma miski pärast oma pinginaabrilt ei kuulnud. Läksin siis seda P2 kurvi võtma ja kui avastasin järsku et see teravamaks läheb, siis tuli ridamisi karvaseid sõnu, keerasin veel rooli peale et raisale külg ette saada, pinginaabri poolt eetrivaikus (viskas juba legendi maha, käed rinnale, pea alla ja valmistus karuselliks) ja tundsin kuidas püksid märjaks läksid. (Haapsalu külje all selline tee, kus iga endast lugupidav kohalik rallimees on vähemalt ühe auto mahakandnud). Mingi poole meetri kaugusel teest olid ilusad jurakad kännud, külje aknast juba vaatasin ja ootasin millal see tagumine ratas sinna taha haagib ja saab kukerpallitama hakata. Õnneks jumal ikka hoiab lolle ja joodikuid ning sain masina teele tagasi. Pinginaabri legendi loopimisest kaotasime muidugi järje järelejäänud katseks ka ära
Smurfile mõtlesin et proovin uusi velgi alla. Algul hakkasin rante laua peal käsitisi lihvima aga õige pea andsin alla. Kuskilt videost mäletan kui ratas oli auto all, käik sees ja siis sai ranti lihvida. Mõeldud tehtud aga smurfi polnud garaasis, rallikas oli laiali ja hoovipeal üks esiveoline ei võtnud eluvaimu sisse. Meenus et kuskil garaasi sügavustes üks sigull veel peidus. Proovisin käepäraste liivapaberite, karukeelte ja klapi lihvimis pastadega neid poleerida. Hiljem kodaratele uus värv ja lakk peale. Midagi erilist pole. Aga vahepeal vaheldust.
Lisaks käisin ka skifi tuulutamas, Onu naise sünna ja mõtlesin esimese öö sel aastal seal veeta. Aga peo lõpuks olin sellises konditsioonis et sinna ei jõudnudki