Esimene rajapäev pärast auto värskenduskuuri läbi. Juhtus nii mõndagi. Sõit Tartust Vasalemma läks tõrgedeta. Kohapeal kiiresti rehvid ringi Olaaf puuris teise lõõri düüsi natuke suuremaks ja prooviringidele. Kõik tundus mõnus ja äge. Üks asfaldi hüpe läks kogemata maru jõuliseks, aga see selleks. Ajasõidud ja Sansa rajale, tagasi enam omal jalal ei jõudnud. Eelneva ringi ajal oli kosta halbakuulutavat kolinat mootorist ning seejärel juba nööriga tagasi. Mootor kinni, klapikambrikaane all al puru ja õlivardal naljaks mõlk. Kohapeal antud diagnoos: ilmselt keps on saba andnud.
Tartusse ju tagasi ka vaja. Olaaf pakkus välja, et tal Männikul üks 1300 reservis, kui huvi võib laenata ja Männikul mootori pääle pista. Pikalt ei mõelnud ja õhtul auto jälle sõitis. Kapoti all 1300 ja pagassis kulunud 1600. Suured tänud Olaafile!
Eile õhtul võtsime mootori pagassist välja ja karter alt. Otsa vaatas selline olukord.
ehk õlipump oli murdunud. Mootor ei käinud ringi, kuna õlivõttur oli ennast pakkinud vända ja ploki vahel, takistades vända teed. Õlivõtturi eemaldamise järel hakkas ka mootor uuesti ringi käima. Lähi päevil võtab veel vända ka välja, et kontrollida saaled olukord.
Küsimus laiemale ringile: kunagi ammu olen näinud õlipumpa, mille võttur oli tehtud vooliku peale ehk just see osa, mis minul ära murdus oli jäme kummivoolik. Asja iva pidi olema selles, et nii ei murdu õlipump ära. Mida sellisest lahendusest arvata ning kas on mõtet selles suunas tööle?