9. leht 12-st

Postitatud: 13 Jaan 2006 14:02
Postitas mess
Algselt postitas: berg
Ma ei ole kohanud neid poes ega autoturul? kas tegu lada toodanguga, või kasutasid mõnda alternatiivi?
Tohoh! Tartus jälle öeldi, et tänapäeval uuena muid kui H4 elemendiga enam saada ei olegi.

Postitatud: 13 Jaan 2006 14:29
Postitas motamees
Ostsin Lada osadega kauplevast poest. Klaasil peale muu ka kirjad H4 ja made in russia.
Maksis vist 90eek tükk.

Postitatud: 15 Jaan 2006 15:42
Postitas overspeed
Algselt postitas: berg


ise sõidan maha regullitud täistuledega koguaeg, kuna muidu ei valgusta originaalid eriti hästi! :puzzled
Kunagi kuskil kirjutasime sellest ka, aga ma ei leidnud enam.
Et saada häid tulesid, peavad reflektorid olema ideaalselt korras, klaasid ilma kivitäketeta ja korralikud pirnid. Motamees ostis oma 2104-le 350 EEK-i eest vinged PHILIPS pirnid, need olid küll 100W kaugtuled, aga ma räägin lähituledest. Motamehe naine kasutas ka 2104-a. "Panin need pirnid motamehelt pihta" ja oma 07-le, motamehele tavalised pirnid asemele. Natukese aja pärast, kui motamehe naine läks autoga söitma kaebas ta motamehele, et autol tuled ei pöle, ennem vingete pirnidega seda kaebust ei olnud (aga ega tema midagi pirnivahetusest ei teadnud). Minu tüdruksöber aga küsis minult mo autoga söites, et kuidas sul nii head lähituled on, et tema kursusekaaslaste lääne päritolu autodel palju sitemad.
Seega, nati rohkem raha pirnide peale raisata tasus ennast ära, kuna neutraalsed inimesed töestasid seda, et need on paremad.

Tegin oma mossele ka eraldi päevatuled ( http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13083 ), et vöiks nüüd vinged pirnid sisse osta, aga ma ennem ei taha, kui olen saanud ka uued reflektorid ja klaasid.

Postitatud: 15 Jaan 2006 15:48
Postitas overspeed
Algselt postitas: motamees
Pidurisilindri leke oli väga väike (nagu logmanil). Oleks võinud lihtsalt pühkida, kuni soojemaks läheb. Siduri oma oli nati hullem. Ilmselt pole ma seda mansetti remondi käigus uuendanud. See oli üsna kulunud.
Sidur lekkis niivörd palju, et kord kui motamehe autoga söitma läksin linna, oma asju ajama, siis pool sellest söidust tegin ilma sidurita, ei ole ju probleem. Nagu motamees ikka ütleb, et: "sidur on söidu mugavdamiseks, saab ju ilma ka hakkama".

Postitatud: 15 Jaan 2006 16:45
Postitas motamees
Algselt postitas: overspeed
Motamees ostis oma 2104-le 350 EEK-i eest vinged PHILIPS pirnid, need olid küll 100W kaugtuled
Siin Overspeed natuke eksib. Muidugi kiitus pirnidele, nende kasuks eksimine. Täistuli neil pirnidel ikka 60w (lähituli 55w).
Hind võis olla ka 350eek (minu mainitud 320eek).

Postitatud: 15 Jaan 2006 17:25
Postitas Moss
Algselt postitas: overspeed
Nagu motamees ikka ütleb, et: "sidur on söidu mugavdamiseks, saab ju ilma ka hakkama".
Ma tean ühte taati, kes 2 kuud peale sellise lause ütlemist oma Transiti käimakotis sünkroid vahetama pidi. Päris siduriasendajad nad ikka ei ole.

Postitatud: 15 Jaan 2006 19:23
Postitas logman
Algselt postitas: Moss
Ma tean ühte taati, kes 2 kuud peale sellise lause ütlemist oma Transiti käimakotis sünkroid vahetama pidi....
Natuke kaki seda teemat risustada ,aga Transitil pole see käimar niigi midagi asi. Pole ime ,et ta peale sellist kohtlemist kiiremini saba andis.

Postitatud: 15 Jaan 2006 19:25
Postitas motamees
Tean ühte taati, kes siduritrossi katkemise pärast maksis tehnoabile ilmatu summa raha, äratoomise eest.

Postitatud: 15 Jaan 2006 21:20
Postitas Moss
Transiti käikari kohta ei oska öelda kuid vaevalt et Lada omagi mingi töökindluse etalon on. Või tahab Motamees öelda et sidurita käiguvahetus ei mõjuta kasti eluiga mingilgi moel?

Postitatud: 15 Jaan 2006 22:38
Postitas motamees
Algselt postitas: Moss
Või tahab Motamees öelda et sidurita käiguvahetus ei mõjuta kasti eluiga mingilgi moel?
Ei taha seda õelda.
Tahan vaid õelda, et iga pisikse rikke pärast ei pea tehnoabi kutsuma. Aitavad kogemused ja mõtlemine. Esimesel võimalusel tuleb kõik rikked kõrvaldada.
Olen mööda venemaad sõitnud oma autoga (mosse, enamuses üksikuna) kümneid tuhandeid kilomeetreid, kartmata teele jääda. Kahtlemata teel juhtub midagi. 99% juhtudest on ikkagi lahendus omal olemas. Paljud pelgasid teele jääda. Automatkadel käidi kambaga just selles kartuses.

Postitatud: 17 Apr 2006 22:39
Postitas motamees
Täna oli siis see päev, kus minu auto sai "viltide" asemele "sandaalid".
Vaatansin ühtlasi ka auto tehnilist seisukorda. Vasaku esiratta emmaldamisel leidsin sealt pragunenud pidurivooliku. Juba teist korda laheb see vahetusse. Esimene pragunes ära juba ehitamise ajal. Ehk on nüüd paigaldatud voolikuga rohkem õnne.
"Tavotipritsiga" sai üle käidud kõik sharniirid ja rooliotsad. Esipidurikettale hakkas tekkima väike roosteäär. Lasin selle liivapaberiga puhtaks. Rooste kettalt ise maha ei kulu, vaid suureneb pidevalt. Roostes ketas sööb selle koha pealt klotsi kiiremini, kui halja koha pealt. Selle tagajärjel kulub klots sealt kiiremini ja ketast ise haljaks ei hõõru.
Natuke sai peale keeratud käsipidurit ja tosooli juurde valatud. Sellega kevadremont ka lõppes. Võib minna tehnoülevaatusele.Pilt

Postitatud: 17 Apr 2006 22:59
Postitas CozmonauT
kas niva pidurivoolikud ei pidavat paremad olema? üks soovitas mul 2105'le panna niva pidurivoolikud, et originaalid murenevad kohe ära esiratastel kole kiiresti.

Postitatud: 17 Apr 2006 23:01
Postitas motamees
Talvel tormiga lõi ükskord juhiukse kõvasti piirajasse. Piiraja tegi küll oma tööd, siiski pressimise tagajärjel tuli värvile pragu sisse. Sealt hakkas ka hiljem väheke roostet välja ajama. Loomulikult vigastas ka värvi ukseäärel.Pilt

Postitatud: 17 Apr 2006 23:10
Postitas motamees
Võtsin noa ja lõikasin prao lahti. Senikaua lõikasin pragu laiemaks, kuni värv jäi plekile kinni. Siis puhastasin plekilt tekkinud rooste ja katsin "roostesurmaga".
Kui "surm" oma töö teinud, siis krundin ja värvin. Pritsiga ei hakka seal jamama. Kasutan mingit väikest pintslit või tupsutan porolooniga.

Praegu on uus voolik juba pandud. Kui see ka väga kiiresti ära praguneb, eks siis vaata muude voolikute järele.Pilt

Postitatud: 18 Apr 2006 09:59
Postitas kenu
Auto on muidu ekstraklass, ainult ühest asjast ma ei saa ikka aru, tehakse meeletult korralik eeltöö, aga värvi ostmisel otsustatakse, ei, korralik värv on ikka liiga kallis, odav sadolin on ikka parem.
Olen suht kindel , et korraliku värvi puhul poleks see väike kõks mingit roosteussi esile kutsunud. Sadolin on suht rabe ja halva nakkvusega.

Postitatud: 18 Apr 2006 12:57
Postitas motamees
Algselt postitas: kenu
Sadolin on suht rabe ja halva nakkvusega.
Tegelikult ei saa siin sadolini küll milleski süüdistada. Selles lõigatud alas oli krunt pleki küljest lahti. Sadolin oli korralikult aluse küljes kinni.
Aga valikut võib sellegipoolest arvustada, kuna ka krunt oli sadoliniga ühest klassist.
Igaljuhul oleks kvaliteetmaterjalide kasutamine tõstnud projekti hinda VÄHEMALT 5000eek võrra ja kahjustuse (prao) mittetekkimine oleks olnud ikkagi küsitav.

Postitatud: 18 Apr 2006 14:55
Postitas logman
Algselt postitas: motamees
Igaljuhul oleks kvaliteetmaterjalide kasutamine tõstnud projekti hinda VÄHEMALT 5000eek võrra ja kahjustuse (prao) mittetekkimine oleks olnud ikkagi küsitav.....
....Ja siis oleks ühe käega peast ja teisega rinnust haaranud ning nutnud selle praokese pärast. :sein

Selleks Mota ju odavamat asja kasutaski ,et kui midagi juhtub (ja ikka juhtub) ,siis jääb närv alles.

Postitatud: 18 Apr 2006 18:41
Postitas Rocky
Jah, sama mõttega sai ka ise Sadolini kasutatud. Veidi pehme ta ju on aga samas kui ikka tiiba kõksu saad pead ta niikuinii üle värvima! Ei ole ma veel näinud et keegi oleks tiiva nii korralikult vormi tampinud, et see enam värvi ja pahtlit ei vaja. Ka läike üle ei kurda, liikmete autode alt väike näide olemas-ise olen rahul!;)

Postitatud: 18 Apr 2006 20:39
Postitas CozmonauT
sadolin on tegelikult päris myckebro värv. pleegib küll kahe aastaga ära, aga peale väikest poleeri läigib taas. tehtud proovitud. oma peres suht kõik autod sadoliniga värvitud, mis on odavamad, kaks kallimat on ikka spies heckeri saanud selga.

Postitatud: 10 Mai 2006 00:59
Postitas motamees
Ammu juba kahtlustasin tahhoka valetamist. Nüüd siis jõudsin lõpuks kontrollimiseni (pöördeid näitava stroboskoobiga).
Tühikäigul näitab enam-vähem õieti. Suurematel pööretel aga hakkab julmalt valetama. 90km/h sõites näitab kuskil 2200rpm (viienda käiguga), tegelikult kusagil 1000rpm rohkem (siis õige oleks 3200rpm).
Kui aega saab selle jaoks, siis proovin teist tahhokat.