Ladapood ongi täitsa elus veel, konseptsioon täiesti sama, kui kunagi oli.
Kolasime isaga koos eesmärgi nimel riiulite vahel, mulle tuli poisipõlv meelde. See oli tol ajal minu jaoks kuidagi eriline pood. Tundub, et isale pakkus see ettevõtmine isegi rohkem põnevust. Kauplesime ka loomulikult, ega lada jupid odavad ei ole. Ka S-klassi mercedesega härrad käivad sealt juppe ostmas, seega pole tegemist mingisuguse häbiasjaga. Tundus rohkem, et täielik fännipood juba.
Ladale ostsime sularaha eest uue radiaatori. Vanal vist alumine vann lekib ja ajab koledasti auru soojalt.
Leppisime kokku, et isa vahetab radika käeharjutuseks võimalusel ise ära. Siis peaks pulmadeks auto olema samahästi kui valmis.
Auto pesime puhtaks, ajasime soojaks. Kõik toimib. Ei teagi, kas peaks peale 10 aastat õli kah vahetama...
Pidurid, sidur, midagi kinni pole. Kettad polnud peale 4-5 aastat isegi roostekirmesed. Tuled põlevad, muusika mängib, ebameeldivaid lõhnu autos ei ole. Roosteplekke pole ühtegi, mitte kuskil. Ei teagi, kas koolipoiss ehitas autot sedavõrd hästi või on asi ideaalilähedastes hoiustustingimustes.
Viisin oma teise hobisõbra ka sinna kevadeni puhkama. Koos neil hea seal muljetada pukkide otsas, 28 aastat vahet.