2102, motamees, 1973
2102, motamees, 1973
-
oomega
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 233
- Liitunud: 23 Jaan 2005 19:48
- Asukoht: Tallinn
- Autod: bemmid
- Kontakt:
Motamees, sul see 02 ka kivikaitsmega üle lastud või? Piltidelt paistab värv selline krobeline. Mis selle kivikaitse mõte nagu on, kas ei viitsinud korralikku värvialust eeltööd teha, et ilusat siledat pinda saada? Mõtlesid, et kivikaitse täidab kõik kriimud ja ebatasasused ära, et ei peaks liialt vaeva nägema võimalikult sileda pinna saavutamisega.
Ma arvan, et ilma kivikaitsmeta ilus sile läikiv värv oleks palju ilusam jäänud.
Aga noh asi seegi, vähemalt auto ise on korralik.
Ma arvan, et ilma kivikaitsmeta ilus sile läikiv värv oleks palju ilusam jäänud.
Aga noh asi seegi, vähemalt auto ise on korralik.
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Kui võib, siis vastan....
Omega pole mota autot näinud. Ja ka ehitamise teemaga paistab, pole põhjalikult tutvunud. Asi selles, et see masin sai kõva liivapritsikuuri. Isegi kui oleks filigraanselt lihvitud ja end sõna otsese mõttes lolliks nikerdatud, poleks tegija suutnud varjata pritsijälgi. Ja pahtlit oleks kulunud megakogustes. Kas selline keberniit ära ka tasuks, on tegija otsustada.
Mind see kivikaitse-variant ei häiri, sest masin on hästi koostatud, pisiasjad korralikult läbi mõeldud ja särab ilma siledate pindadetagi. Oma silm on kuningas.
Omega pole mota autot näinud. Ja ka ehitamise teemaga paistab, pole põhjalikult tutvunud. Asi selles, et see masin sai kõva liivapritsikuuri. Isegi kui oleks filigraanselt lihvitud ja end sõna otsese mõttes lolliks nikerdatud, poleks tegija suutnud varjata pritsijälgi. Ja pahtlit oleks kulunud megakogustes. Kas selline keberniit ära ka tasuks, on tegija otsustada.
Mind see kivikaitse-variant ei häiri, sest masin on hästi koostatud, pisiasjad korralikult läbi mõeldud ja särab ilma siledate pindadetagi. Oma silm on kuningas.
-
oomega
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 233
- Liitunud: 23 Jaan 2005 19:48
- Asukoht: Tallinn
- Autod: bemmid
- Kontakt:
No jah, aga pritspahtli ja täitekrundiga oleks väga edukalt pinna siledaks saanud. Kunagi sai ka ühte üleni liivapritsist tulnud autot tehtud, seepärast tean .Algselt postitas: logman
Kui võib, siis vastan....
Omega pole mota autot näinud. Ja ka ehitamise teemaga paistab, pole põhjalikult tutvunud. Asi selles, et see masin sai kõva liivapritsikuuri. Isegi kui oleks filigraanselt lihvitud ja end sõna otsese mõttes lolliks nikerdatud, poleks tegija suutnud varjata pritsijälgi. Ja pahtlit oleks kulunud megakogustes. Kas selline keberniit ära ka tasuks, on tegija otsustada.
Mind see kivikaitse-variant ei häiri, sest masin on hästi koostatud, pisiasjad korralikult läbi mõeldud ja särab ilma siledate pindadetagi. Oma silm on kuningas.
-
mmoosmoosik
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 636
- Liitunud: 25 Okt 2003 16:00
- Asukoht: Tallinn/Mustamäe
- Autod: ei ainsatki ladat enam !
njaa ma olin ka siis ilmselt üks neist kes ei lugenud hoolsalt teemat sest kohale minnes avastasin ka mina selle kivikaitse sealt külgedelt. oli ivake harjumatu alguses,katsud käega ja niuke krobeline. aga asjal ka tugev praktiline külg ju. kahju tavalisest värvikihist kui kivi saab ning mõni meeter eemal ei olnud enam niivaäga midagi aru saada et oleks krobeline. üldmulje oli väga hea.
p.s. vb oli kaugeltnägemisvaegus tingitud ka ärajoodud õllekogusest....
p.s. vb oli kaugeltnägemisvaegus tingitud ka ärajoodud õllekogusest....
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2862
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Üks põhjustest jah see.Algselt postitas: omega
Mis selle kivikaitse mõte nagu on, kas ei viitsinud korralikku värvialust eeltööd teha, et ilusat siledat pinda saada?
Usun, et foorumi liikmete seast võib kahe käe sõrmedel üles lugeda mehed, kes korraliku eeltööga hakkama saavad. Mina nende seas paraku ei ole.
Põhimõtteliselt ei taha ka sellist tööd sisse osta. Sellisel juhul kaob minu jaoks iseehitamise mõte ära.
C
Väga viisakas auto, nii puhast mootoriruumi on lausa lust vaadata ! Valge värvitoon sobib 02-le ülihästi.
Kuna kasutad mootoris täissünt. õli, siis mõtlesin Sinult natuke nõu küsida. Nimelt plaanisin enda autole talveks samuti täissünteetilise mootoriõli panna, kuid kuulsin selliseid jutte, et lada mootorisse ei kõlba seda panna, kuna hakkab õli läbi ajama igasugu tihendite vahelt, täissünt. õli pidavat olema liiga vedel.
Kuidas Sina seda kommenteerid, kas tegemist on lolli jutuga ? Mina jäin seda igaljuhul uskuma ja panin mootorisse poolsünteetilise 10W-40 õli...
Kuna kasutad mootoris täissünt. õli, siis mõtlesin Sinult natuke nõu küsida. Nimelt plaanisin enda autole talveks samuti täissünteetilise mootoriõli panna, kuid kuulsin selliseid jutte, et lada mootorisse ei kõlba seda panna, kuna hakkab õli läbi ajama igasugu tihendite vahelt, täissünt. õli pidavat olema liiga vedel.
Kuidas Sina seda kommenteerid, kas tegemist on lolli jutuga ? Mina jäin seda igaljuhul uskuma ja panin mootorisse poolsünteetilise 10W-40 õli...
Uutest CCCP aegsetest BA3-i varuosadest huvitatud.
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2862
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Tegemist on lolli jutuga inimeste poolt, kes ei viitsi oma mootorit korda teha. Kui tihendid on korras, miks siis peaks sealt midagi läbi tulema.
Muide täissünt võib olla kuumas olekus isegi veits viskoossem, kui tavaline Lada õli. Nii vähemasti näitavad karakteristikud.
Mul isegi vana M750 mootoris täissünt sees. Tuli ainult tagumine väntvõlli vilttihend vahetada simmeri vastu.
Poolsünt aitab ka meie talve. Kuni 24 miinuskraadi.
Muide täissünt võib olla kuumas olekus isegi veits viskoossem, kui tavaline Lada õli. Nii vähemasti näitavad karakteristikud.
Mul isegi vana M750 mootoris täissünt sees. Tuli ainult tagumine väntvõlli vilttihend vahetada simmeri vastu.
Poolsünt aitab ka meie talve. Kuni 24 miinuskraadi.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2862
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Ei oska mina öelda, kus see tehtud on. Igastahes odav kile oli. Osa rahvast nimetab seda "kadaka turu kile".Algselt postitas: Kristo
Kas toonkile on pärit kuskilt Taimaalt?
Panimegi Overspeediga erinevad kiled. Temal on kallis USA kile. Aastate pärast on hea võrrelda, kas kallim ikka on kvaliteetsem.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2862
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Üle pika aja saab siis midagi ka kirja panna.
Naine hakkas kaebama mingi imeliku heli üle auto tagaosast. Tõstsin auto üles ja avastasin katki läinud sumbuti tripi. Jupid rippusid vabalt kinnituskohtade küljes. Arvasin, et need tegitki häält seal rippuvas asendis.
Peale vahetust proovisõidule. Viga ikkagi küljes. Mingi laagri/võlli resonantsi mineku hääl kostaks nagu tagaosast. Uuesti üles tõstes selgus, et heli tuleb tagasilla reduktorist. Reduktor ilusti õli täis. Tundsin õrna loksu otsavõllil. Võtsin kardaani eest ära ja pingutasin pisut (ei tohi väga kõvasti kinni tõmmata) otsamutrit. Proovisõidul hääl kadunud.
Ehk nii jääbki.
Naine hakkas kaebama mingi imeliku heli üle auto tagaosast. Tõstsin auto üles ja avastasin katki läinud sumbuti tripi. Jupid rippusid vabalt kinnituskohtade küljes. Arvasin, et need tegitki häält seal rippuvas asendis.
Peale vahetust proovisõidule. Viga ikkagi küljes. Mingi laagri/võlli resonantsi mineku hääl kostaks nagu tagaosast. Uuesti üles tõstes selgus, et heli tuleb tagasilla reduktorist. Reduktor ilusti õli täis. Tundsin õrna loksu otsavõllil. Võtsin kardaani eest ära ja pingutasin pisut (ei tohi väga kõvasti kinni tõmmata) otsamutrit. Proovisõidul hääl kadunud.
Ehk nii jääbki.
C
- motamees
- Ladaklubi Auliige
- Postitusi: 2862
- Liitunud: 22 Juul 2003 23:43
- Asukoht: Saar
- Autod: MetsaNiva
Veidi arutlusi.
Reisu tähelepanekutest.
Ikka ühe anomaalia mõtlesin välja mineku kohta. Kui oli läbitud kusagil 100km tuuris kiirteed, siis päris lühikese aja jooksul, tõusis jahutusvedeliku temp umbes 5kraadi kõrgemale. Mõtlesin, et nüüd hakkab üle kuumenema. Imelik oli aga see, et läbitud vahemaa oli juba liialt suur, koormusest ülekuumenemiseks. Üleliia kõrgele seier ka ei tõusnud. Rahunesin maha ja lasin vanaviisi ikke edasi. Teise päeva kapoti alla vaadates panin tähele, et ära oli tulnud õhupuhasti õhuvõtutoru, mis annab karbale värsket õhku õuest. Mootor sai põlemisõhku kapoti alt, nagu tehase versioonil. Sel hetkel ei osanud arvata midagi rohkemat. Tagasi sõites aga asus jahutusvedeliku seier jälle endise (5kraadi madalam temp) koha peal. Järelikult on see temperatuuride vahe tingitud õhuvõtu kohast. Väljast saadud õhuga jahutatakse mootorit ka seespidiselt. Võib-olla mõjutab ka see, et väljast saadud õhk on veidike surve all.
Bensukulu koha pealt olen nüüd veidike segaduses. GPSi järgi võttes oleks kulu 9,5 liitrit sajale. Auto spido järgi oleks tagasisõidu kuluks 8,8.
Varem nagu olin GPSi peale 100% kindel. Kiirust (120km/h)hoidsingi GPS näidu järgi. Auto spidomeetri järgi oli kiirus kusagil 138km/h. Mootori pöörded samal ajal kuskil 3800kanti.
Miks siis nüüd äkki kahtlema hakkasin?
Üks asjaolu on see, et GPS loeb ka laeva ülesõidu vahemaa sisse. Ma aga enne selle peale ei tulnudki. Lahutasin siis näidust 80km maha,et benakulu arvutada. Tegelikult ma ju ei tea, kui pikk on Helsingi-Tallinn vahemaa ja kas näiduk selle ikka luges ära. No selle asjaga saab hakkama. Teinekord vaatan enne ja pärast laevasõitu näidud üle.
Mida aga kosta sellise asja kohta? Auto seismise ajal lülitasin max kiiruse nulli. Auto seisis edasi. Mingi aeg hiljem oli aga maks kiiruseks 0,3km/h. Ja veel veidi aega hiljem oli juba 0,9km/h. Auto seisis asfaltplatsil ja käsipidur oli peal. Kas pikemal seismisel võivad muutuda ka muud näidud? Laeva peal oli mul ju navigaator välja lülitatud, aga ikkagi olid käärid auto spido ja GPS näidiku vahel liialt suured. Kas GPS ikka luges väljalülitatuna laevasõidu sisse??? Kui ei lugenud, siis oleks bena kulu 7,9liitrit sajale.
Olgu nende asjadega. Ehk kunagi saab ka vastused.
Kindel on aga see, et 30km enne kodu läks esikumm lõhki. Õnneks on normaalsetel autodel tagavararatas.
Ikka ühe anomaalia mõtlesin välja mineku kohta. Kui oli läbitud kusagil 100km tuuris kiirteed, siis päris lühikese aja jooksul, tõusis jahutusvedeliku temp umbes 5kraadi kõrgemale. Mõtlesin, et nüüd hakkab üle kuumenema. Imelik oli aga see, et läbitud vahemaa oli juba liialt suur, koormusest ülekuumenemiseks. Üleliia kõrgele seier ka ei tõusnud. Rahunesin maha ja lasin vanaviisi ikke edasi. Teise päeva kapoti alla vaadates panin tähele, et ära oli tulnud õhupuhasti õhuvõtutoru, mis annab karbale värsket õhku õuest. Mootor sai põlemisõhku kapoti alt, nagu tehase versioonil. Sel hetkel ei osanud arvata midagi rohkemat. Tagasi sõites aga asus jahutusvedeliku seier jälle endise (5kraadi madalam temp) koha peal. Järelikult on see temperatuuride vahe tingitud õhuvõtu kohast. Väljast saadud õhuga jahutatakse mootorit ka seespidiselt. Võib-olla mõjutab ka see, et väljast saadud õhk on veidike surve all.
Bensukulu koha pealt olen nüüd veidike segaduses. GPSi järgi võttes oleks kulu 9,5 liitrit sajale. Auto spido järgi oleks tagasisõidu kuluks 8,8.
Varem nagu olin GPSi peale 100% kindel. Kiirust (120km/h)hoidsingi GPS näidu järgi. Auto spidomeetri järgi oli kiirus kusagil 138km/h. Mootori pöörded samal ajal kuskil 3800kanti.
Miks siis nüüd äkki kahtlema hakkasin?
Üks asjaolu on see, et GPS loeb ka laeva ülesõidu vahemaa sisse. Ma aga enne selle peale ei tulnudki. Lahutasin siis näidust 80km maha,et benakulu arvutada. Tegelikult ma ju ei tea, kui pikk on Helsingi-Tallinn vahemaa ja kas näiduk selle ikka luges ära. No selle asjaga saab hakkama. Teinekord vaatan enne ja pärast laevasõitu näidud üle.
Mida aga kosta sellise asja kohta? Auto seismise ajal lülitasin max kiiruse nulli. Auto seisis edasi. Mingi aeg hiljem oli aga maks kiiruseks 0,3km/h. Ja veel veidi aega hiljem oli juba 0,9km/h. Auto seisis asfaltplatsil ja käsipidur oli peal. Kas pikemal seismisel võivad muutuda ka muud näidud? Laeva peal oli mul ju navigaator välja lülitatud, aga ikkagi olid käärid auto spido ja GPS näidiku vahel liialt suured. Kas GPS ikka luges väljalülitatuna laevasõidu sisse??? Kui ei lugenud, siis oleks bena kulu 7,9liitrit sajale.
Olgu nende asjadega. Ehk kunagi saab ka vastused.
Kindel on aga see, et 30km enne kodu läks esikumm lõhki. Õnneks on normaalsetel autodel tagavararatas.
C
- SexSix
- Foorumi kasutaja
- Postitusi: 2510
- Liitunud: 22 Juul 2007 17:18
- Asukoht: Viljandimaa
- Autod: 013
Vastused:
GPS loeb kõik kilomeetrid auto liikumise kohta ära,olgu siis ise sõidetud,treileril või laevas.Gps on pikkus- ja laiuskraadide põhine.Mootori temperatuur on suvel ka kõrgem,mitte sellepärast,et välispemperatuur kõrgem vaid soojakraan kinni.Ja 4 silindri juures (jahutus kehvem,sest läbi soendusradika pole jahutusvedeliku voolu) ju ka see temperatuuriandur.
Kuidagi suur see 120 versus 138 kiiruskilomeetrite vahe?
Kuidagi suur see 120 versus 138 kiiruskilomeetrite vahe?
- logman
- Ladaklubi Liige
- Postitusi: 4002
- Liitunud: 29 Nov 2004 23:46
- Asukoht: Mulgi ja Sakala vahel vibreerin
- Autod: 1,3 "vasmjorka", 1,2 "kopeika", 1,4d vollwaagen
- Kontakt:
Eks selle lada transmissiooniga on nagu on, eriti kui 02 originaaldiffer, mingi tont-teab-mis-ülekannetega viiene kast ja 06 spido omavahel ühendatud. Et kompoti reaalselt õiget kiirust näitama panna on tükk arvutamist ja komplekteerimist, mis kindlasti ära ei tasu.
Mis masti navi kasutad, et saab max. kiirust ise sisestada?
Kas paned näiteks 110 peale ja siis hakkab karjuma, kui seda ületada?
Igatahes tundub suht asjalik lisa olevat, millest vanemad tomtom'i mudelid ilma on jäetud. Mu "tommidel" piiksutab ainult siis, kui programmis on konkreetsel teel kiirusepiirang sees ja siis sellest +6km/h ja üle selle kiiremini sõita.
[Muudetud: 4-5-2009 logman]
Mis masti navi kasutad, et saab max. kiirust ise sisestada?
Kas paned näiteks 110 peale ja siis hakkab karjuma, kui seda ületada?
Igatahes tundub suht asjalik lisa olevat, millest vanemad tomtom'i mudelid ilma on jäetud. Mu "tommidel" piiksutab ainult siis, kui programmis on konkreetsel teel kiirusepiirang sees ja siis sellest +6km/h ja üle selle kiiremini sõita.
[Muudetud: 4-5-2009 logman]